Tervishoiutüli osapooled otsivad konsultatsioonides streigile lahendust
Ametlikke streigikohtumisi kokku lepitud ei ole, aga osapooled otsivad aktiivselt võimalust kokkuleppeks, kinnitab arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
"Me teeme väga hoolega tööd, et saaks siiski kokkuleppele. Meie eesmärk pole streikida, vaid oma nõudmiste täitmine saavutada," rääkis Rehemaa Delfile.
"Kokkulepe seisab poliitilise tahte ja sotsiaalministri otsuste taga," nentis Rehemaa, et meedikud ei saa ministrilt konkreetset kinnitust kätte.
"Oleme korduvalt välja öelnud, et residentide täistööaja taastamine alates 1. jaanuarist on meie absoluutne tingimus, sellest tõesti ei saa taganeda. On täiesti ebanormaalne, et residendid teevad tasuta tööd ühe päeva nädalas, sest reaalselt nad töötavad täisnädala ja palka saavad nelja päeva eest," on Rehemaa sõnul streigi üheks eesmärgiks püüda teha kõik, et noored arstid tahaksid Eestis töötada. "Ministri käest tuli veel tänagi seda juttu, et tahaks seda [residentide palgaküsimust] edasi lükata. Me eeldame, et ka minister tahaks, et streik varsti ära lõppeks."
Eesti nooremarstide ühenduse liige Märt Põlluveer, kes kohtus täna sotsiaalminister Hanno Pevkuriga, tunnistas, et päris kokkulepeteni ei jõutud. "Minister kinnitas, et on valmis residentuuri palganõuet 1. jaanuarist tegema, aga kuna palgakokkulepet ei ole ikka veel, siis kui kindel see lubadus on, ei tea. Mina olen skeptiline selles küsimuses, sest kui kokkulepet palga suhtes pole, siis kui palju ministri lubadus peab? Kuni allkirja paberil pole, siis pole midagi kindlat," tõdes resident, et kahjuks pole tervishoiutöötajate kogemused varasematest läbirääkimistest just väga roosilised olnud.
Tervishoiutöötajad on varem avaldanud, et streigi peatamiseks on vaja:
- valitsuse garantiid, et arst-residentidele hakatakse täistööaja eest tasu maksma alates 1. jaanuarist 2013 ja palgatõus tagatakse ka kõigile riigieelarvest rahastatavatele tervishoiutöötajatele;
- haigekassa nõukogu otsust, mis võimaldab vähendada töökoormust haigla statsionaaris;
- neil tingimustel põhinevat kollektiivlepingut haiglate liiduga.
Eile saatsid Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit riigikogule kirja, kus märgivad, et sotsiaalministri poolt kokku kutsutud töörühmas koostatud hea tahte kokkulepe ei käsitle tervishoiu rahastamise küsimusi ning seetõttu peavad liidud lepet deklaratiivseks ja osapooltele mittesiduvaks.
"Oleme seisukohal, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ei tohi sõltuda ühegi erakonna kitsastest eesmärkidest, seega tuleks sõlmida kokkulepe, mille osapoolteks on ka kõik riigikogu fraktsioonid. Seetõttu esitame oma ettepanekud ka teile," seisab pöördumises.
EAL ja ETK on seisukohal, et kokkuleppe teksti koostamisel tuleks lähtuda sellest, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine on sotsiaalministri vastutusalas ning minister võtab kokkuleppe täitmise ja jätkusuutlikkuse tagamise eest poliitilise vastutuse.
Samuti tuleb kokkuleppes seada selged mõõdikud tervishoiu finantseerimise hindamiseks ja seada eesmärk jõuda lähiaastatel tervishoiu kogukulude osakaalult sisemajanduse koguproduktist vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
