Archil Chochia: Gruusia uus valitsus - põhjus muretsemiseks või rahuloluks?
Juba enne valimisi pidasid mõned Eesti poliitikud Ivanishvilit Vene-meelseks poliitikuks. Siiski, tema positsioon ning väljaütlemised näitavad pigem vastupidist. Peale valimiste võitmist on ta veelkord väga selgelt väljendanud oma tahet ning eesmärki jätkata riigi juhtimist NATO ja ELi liikmelisuse poole.
Pärast 18. oktoobril Tblisis toimunud kohtumist NATO peasekretäri eriesindajaga Kaukaasia ja Kesk-Aasia piirkonnas, ütles Ivanishvili, et Gruusia on läbinud ühe huvitava testi - valimised. Olukorras, kus Gruusia jätkab vajalike reformide läbiviimist, peaks ka NATO vastama tegelike sammudega. Sarnaseid kommentaare tehti ka pärast ELi laienemise ning naabruspoliitika komisjoni erivoliniku Štefan Fülega kohtumist Brüsselis, kus Ivanishvili oma esimesel ametlikul välisvisiidil käis.
Ivanishvili oli suur Mikheil Saakashvili toetaja ning finantseeris mitmeid reforme, mida uus valitsus pärast Roosirevolutsiooni läbi viis. Ei saa eitada fakti, et Saakashvili saavutas oma esimestel võimul oldud aastatel märkimisväärseid tulemusi. Siiski oli Gruusia demokraatlik areng viimastel aastatel pidevalt rahvusvaheliste organisatsioonide kahtluse all. Olukorda halvendas töötute arvu kasv, korruptsiooni kõrge tase, monopolide olemasolu, kontrollitud meedia ja emigratsioon.
Ivanishvili on pragmaatiline ärimees, kes kavatseb tugevdada demokraatlikke institutsioone (ennekõike kohtuid), kus nii tavakodanikud kui ka välisinvestorid ja Gruusias töötavad ärimehed leiaksid – erinevalt varasemast – siiski õigluse. Vajadust muutuste järele rõhutab ka Transparency Internationali raport Gruusia kohtusüsteemi kohta, millest selgus, et 92.6 protsendi kohtuasjade puhul mõisteti riigiamet kas osaliselt või täielikult õigeks. See number on murettekitav, sest nendest vaidlustest saadud tasud ja nõuded ettevõtete suhtes on saanud oluliseks riigieelarve koostisosaks.
Meediavabadus on oluline iga riigi arengus ning Ivanishvili tahab vähendada riigi mõju ajakirjandusele. Nii peaks meedia olema vaba, mitte kasutusel ühe poliitilise jõu võimul hoidmiseks. Paraku sagenesid viimastel aastatel populistlikud kampaaniad, mis väitsid, et riik areneb väga kiiresti ja salgasid maha tegelikke probleeme, näiteks monopole äriringkondades.
Mõned Eesti meediakanalid on tähelepanu suunanud Ivanishvili kavatsustele normaliseerida suhted Venemaaga ja ühtlasi avada vene turg Gruusia kaupadele. Sellele tuleks aga vaadata positiivselt ning toetada seda ideed samamoodi nagu liikumist Euroopa suunal. Ivanishvili on korduvalt öelnud, et peab Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat Venemaa poolt okupeeritud aladeks, kuid loobumine igasugusest suhtlemisest oma naabriga ei aita probleemide lahendamisele kaasa.
Ivanishvilil puudub varasem poliitikas osalemise kogemus, kuid Gruusia rahvas on ta valinud ja nii väärib ta aega, et end tõestada. Väärib märkimist, et Gruusias just toimunud rahumeelne valimisprotsess ja võimu üleminek on paljude Nõukogude Liitu kuulunud riikide seas üsna haruldane nähtus ja seega väga hea saavutus.
