Riigikaitsekomisjoni esimees: selge, et NATO palub Soomet ka Balti riikide õhuturbesse
Nii koonderakondlane Salolainen kui ka põlissoomlane Niinistö on ühel meelel selles, et osalemine Islandi õhuturbes viib Soome NATO-le lähemale, vahendab YLE Uutiset.
„Omal moel viib see küll [NATO-le lähemale]. Eeldus on, et me seisame NATO-le lähedal, aga ei ole liikmed. See on selle valitsuse poliitika,“ ütles Salolainen kolmapäeval YLE hommikutelevisioonis.
„Ma pean seda sammu täiesti tarbetuks. On aeg lõpetada ilukõne Põhjamaade koostööst; Islandi õhuturbes osalemise puhul käib jutt NATO-le lähenemisest,“ ütles Niinistö välispoliitilise instituudi uurijat Charly Salonius-Pasternaki tsiteerides.
Soome ja Rootsi teatasid teisipäeval, et on valmis Islandi õhuturbes osalema. Soome opositsioon ja suur osa rahvast on selle vastu.
Sotsiaaldemokraadist välisminister Erkki Tuomioja kinnitas YLE Radio 1 hommikuprogrammis, et lõpliku otsuse teeb parlament. Enne seda arutatakse asja NATO-ga.
Soome on sel aastal õhuturvet NATO juhtimisel Balti riikides juba harjutanud. Parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmed said sellest teada välisajakirjanduse vahendusel.
„Mul on sellest väga kahju. Meile tuli üllatusena, et Soome lennukid on osalenud õppustel näiteks Eesti territooriumil. Sellest oleks loomulikult pidanud teatama, see on päevselge,“ ütles Salolainen.
Salolaineni sõnul võib kaitseminister iseseisvalt otsustada relvastamata õppustel osalemise.
„Aga kui tegemist on siiski ka poliitilise žestiga, pean vajalikuks, et asi tuuakse ühel või teisel viisil ka parlamenti.“
Soome kaitseminister Carl Haglund (rootsi rahvapartei) väitis eelmisel nädalal, et õppustel Balti riikides ei olnud midagi ühist Islandi õhuturbes osalemisega. Niinistö näeb kogu tervikut siiski teisiti.
„Mis puutub Balti riikide õhuturbesse, siis on selge, et NATO palub Soomet Islandi operatsiooni järel ka sinna. See on loomulik samm olukorras, kus NATO tahab raha kokku hoida ning Soome ja Rootsi paistavad olevat valmis maksma,“ nentis Niinistö.
