LOE, kuidas selgitavad kaugemalt tulnud riigikogulased oma korterivalikut
Oktoobri lõpu seisuga küsib pealinnas üüritud korteri kulude katteks hüvitist 45 riigikogulast, kellele on eelmise nädala lõpu seisuga makstud kümne kuu jooksul hüvitist ligi 250 000 eurot. Hüvitis võib olla kuni 20 protsenti riigikogulase ametipalgast ehk kuni 676 eurot.
Riigikogulastel paluti vastata kolmele lihtsale küsimusele: miks just see korter ja kas oleks saanud äkki äärelinnas odavamalt? Mitu ööd keskmiselt nädalas pealinna üürikorteris viibitakse? Kas pole mõelnud pealinnas kinnisvara hoopis osta?
Enamasti kesklinnakorterit üürivad riigikogulased põhjendavad asukohavalikut Toompea lähedusega. Korteri üürimise asemel pealinna elamispinda osta ei kavatse ükski vastuse andnud riigikogulane, seda põhjendusega, et töö riigikogus on ajutine.
1. Lähedus töökohale ja sobivaim hinna ja kvaliteedi suhe.
2. Sõltuvalt töökohustustest Tallinnas.
3. Püsielukoht on Saaremaal. Ametikoht riigikogus on ajutine ja ei näe vajadust kinnisvara lisaks omandada.
Kajar Lember (SDE)
Mina viibin Tallinnas üldjuhul esmaspäevast reedeni, kuid tuleb ette, et olen Tallinnas juba pühapäeva õhtul. See, et kaugelt riigikokku tulija saab pealinnas üürielamise, on minu meelest mõistlik ja vajalik. Riigikogu liikme staatuse näol on tegemist valitava ametiga, mis on oma olemuselt ajutine ja seetõttu valdav osa kaugematest piirkondadest pärit saadikuid ka rendib endale ajutise elamispinna.
Kindlasti ei poolda ma seda, et enamus riigikogu liikmeid jääkski elama pealinna, sest on mõistlik, kui nad on iganädalaselt kontaktis oma piirkonnaga. Eluvõõrust on niigi palju ja see ainult suurendaks seda ning eks see meede muuhulgas ka selle vältimiseks välja mõeldud ongi. Selle meetme kaotamine ei anna riigile suurt rahalist võitu, kuid perspektiivis toodab see kindlasti riigikogulaste Tallinna põhisuse kasvu ja see ei ole mõistlik.
Ester Tuiksoo (Keskerakond)
Korteri valikul eelistasin töökoha lähedust, nii saab ka jala minna ja tulla töölt, kesklinnast kaugemal elades kuluks liikumiseks rohkem aega ja ka autokütust.
Viibin korteris 4–5 ööd nädalas, sõltub ikka riigikogu tööajast ja ka valimispiirkonnas toimuvatest tegemistest.
Korteri ostu peale ei ole praegu mõelnud.
Korteri üürimise võimalus Tallinnas võrdsustab pealinnast ja väljast poolt Tallinna valitud saadikute olukorda. Kaugemalt valitud saadikud peavad kulutama ju rohkem aega ja kütust valimispiirkonna ja riigikogus käimise vahel. Olen kindel, et Põlva–Võru–Valga piirkonnast valitud saadikud peavad panustama liikumisele kõige rohkem vahendeid.
Helmen Kütt (SDE)
Tallinnas üüritud korter asub Lembitu tänaval, sest eelistan liikuda jala (vähemalt Tallinnas), samuti olen suhteliselt hiline töölt lahkuja ja selle asukoha valik on ka turvalisuse küsimus.
Olen Tallinnas vastavalt riigikogu töögraafikule (saabun pühapäeva õhtul ja lahkun reede õhtul) ja kuna kuulun ka ELAK-isse (Euroopa Liidu Asjade Komisjon), siis ka suvel (komisjon kaks korda nädalas esmaspäeval ja reedel).
Kindlasti ei osta ma Tallinna korterit, kuna minu kodu on Viljandis.
Muidugi oleks ilmselt üks võimalus ühiselamu tüüpi riigile kuuluv maja, kus väljaspoolt Tallinna valitud saadikutel on võimalik saada üürikorter.
Olen teadlik korterite üürimise tingimustest, kus seisab, et ei tohi üürida sugulastelt jne, seega on minu korteri üürimine olnud juhuslik. Mulle meeldis eelmine korterite üürimise süsteem rohkem. Siis tegi valiku riigikogu kantselei ja meie allkirjastasime nende poolt otsitu korteri lapingu ning elasime seal. Kui riigikogul oleks näiteks riigikogu ühiselamu, elaksin seal heal meelel.
Viibin korteris siis, kui olen kodust ära. Seega esmaspäevast reedeni. Vahel olen tulnud juba ka pühapäeva õhtul ära, sest esmaspäeval kell viis ärgata ja Tallinna sõita on vahel ränk. Eriti talvel. Talvel olengi rohkem Tallinna ja koju bussiga sõitnud. Nüüd on väga mugavad ja puhtad täistunni ekspressbussid. Ainult vahel juhtub, et Tartust Karisillani on bussid mustad ja ebameeldiva lõhnaga ning on tunne, et see on vaid kirpude vahetamise koht.
Kindlasti ei kavatse Tallinna korterit osta. Olen üürikorteris vaid töö pärast. Pean üüripinna olemasolu vajalikuks, sest tihti tuleb palju materjali koju kaasa võtta ja need kodus valmis teha. Ettekanded, arupärimised, kirjavahetus Kagu-Eesti inimestega, võimalikud kohtumised planeerida jne.
Jaak Allik (SDE)
Üürisin korteri Kadriorgu puumajja, kuna soovisin elada puumajas ja mitte kesklinnas, seetõttu on ka üür võimalikust piirmäärast madalam.
Viibin korteris vastavalt riigikogu töögraafikule.
Korterit osta Tallinnas ei soovi.
Üheksakümnendate aastat algul elasid väljastpoolt pealinna valitud saadikud Tallinnas hotellis (algul Kunglas, hiljem Tallinnas), siis leidis RK kantselei, et kortereid üürida tuleks odavam, ja nii sündiski praegune süsteem. Algul toimus üürimine RK kantselei poolt, nüüd teeb seda iga saadik ise. Leian, et kõige õigem oleks, kui riigikogu kantselei omaks nn saadikute maja – hotelli, siis oleksid kõik ka võrdseis tingimustes, selline on muide paljude riikide (näiteks Rootsi) praktika.
Aga tasuta eluase pealinnas on mujalt valitud saadikuile hädavajalik, sest vastasel juhul tekiks oluline ebavõrdus tallinlaste ja „maainimeste“ vahel, viimased peavad tasuma ju kodukohas enda eluasemekulud niikuinii, tallinlased aga elavadki omas kodus. Minu teada kompenseeritakse väljastpoolt pealinna valitud saadikute eluaseme kulud ühel või teisel viisil kõigis demokraatlikes riikides.
Kui sellist seadust poleks, muutuks parlament kindlasti veelgi rohkem või täielikult tallinlastest koosnevaiks. Või siis maalt valitud, aga väga jõukatest inimestest koosnevaks, kes lisaks oma päriskodule võivad endale lubada Tallinnas eluaseme omamist/üürimist, mis nagu näete pole sugugi odav.
Aadu Must (Keskerakond)
Korter Maneeži tänavas, kus ma elan, on juba nn põline riigikogulase korter, kus elasin riigikogu liikmena ka varem, vahepeal elas selles riigikogu asendusliige Nikolai Põdramägi. Tõenäoliselt pakub riigikogu kantselei selle ka pärast minu riigikogulase karjääri lõppemist kellelegi välja. Korter asub kesklinnas.
Veidi nooremas eas eelistanuks ma ilmselt korterit kusagil äärelinnas, loodusele lähemal, ent praegu vastab just see korter minu soovidele ja vajadustele – siin on kõik käe-jala juures, hea ilma korral saab jala tööl käia. Ja raamatukogus. Korter on mugav, võimaldab nii tööd teha kui puhata.
Viibin enamasti korteris viis ööd nädalas. Tulen Tartust pühapäeva pärastlõunal. Tallinnast sõidan enamasti ära reede hommikul, sest hommikul ja valges on parem sõita. Tartust iga päev käia ei ole mõeldav. Olen proovinud, aga see Tallinn-Tartu „kiirtee“ on tohutult väsitav ja võtab suure osa töövõimest.
Olen küll mõelnud [osta] ja minu pere Tartus elabki ostetud pinnal. Kui te mõtlete Tallinna korterit, siis peate selle küsimuse esitama riigikogu kantseleile. Tänaste reeglite kohaselt leitakse elamispinnad üüriturult ja mingit eraldi hotelli või ühiselamut riigikogulaste tarbeks pole seni peetud otstarbekaks soetada. See sobib hästi meie valitseva ideoloogiaga – teenused ostetakse sisse (vahel see häirib küll, näiteks siis, kui kultuur ostetekse ka sisse, selle asemel, et ise teha – aga see ei käi hetkel korterite kohta). Tõsi – olid ajad, kus riigikogu liikmed elasid väga pikalt ja mõned võib-olla kogu valimisperioodi Kungla hotellis. „Riigikogulaste küla“ nagu üliõpilasküla? Ajalehelugejatele võiks see olla huvitav ajugümnastika.
Kaia Iva (IRL)
Korterit valides jälgisin hinna ja kvaliteedi suhet. Kuna 2009. aastal olid üürihinnad langenud, siis hind kujunes etteantud piirhinnast märksa soodsamaks. Loodan, et käesolev artikkel ei ärgita üürileandjat hinda tõstma.Korteri ostu Tallinnasse ei kavanda, kuna ei vaja seda pärast riigikogu volituste lõppu.
Neeme Suur (SDE)
Otsustasin just selle korteri üürida, kuna see oli korralik, väike, turul keskmise hinnaga ja heas asukohas. Kesklinnast palju kaugemale ei mõelnud küll. Kui juba ise linnast kaugemal elada, siis üürikorteri võtmine linnaserva ei tundunud mõttekas.
Üürikorteris viibin keskmiselt kaks–kolm päeva nädalas.
Korteri ostmisele mõelnud ei ole. Linnas on vaja töötada ja peab töö tõttu tihti ka pikemalt viibima, kuid elab meile pere ikka oma endises elukohas.
Üldiselt pean korteriüüri hüvitamist vajalikuks meetmeks. Tihtilugu lähevad õhtused tööpäevad päris pikaks ja veel hilisel ajal tunde autos veeta, öö hakuks koju jõuda ja siis varahommikul kohe tagasi sõita – see ei oleks väga mõistlik. Kui riigikogus tööle asusin, siis kaalusin tõsiselt ka hotelli kasutamise võimalust, kuid see oleks oluliselt kallimaks läinud.
Riigikogu liikme töö on juba loomu poolest ajutise iseloomuga, valimistest valimisteni. Tõenäoliselt ei oleks mõttekas seada saadikule tingimuseks isikliku korteri omamist või soetamist Tallinnas. Kui plaaniksin püsivalt perega Tallinna kolimist, siis tõenäoliselt planeeriksin ka elupinna ostmist, aga siis lähtudes juba teistsugustest, perekesksetest kriteeriumidest.
Tarmo Tamm (Keskerakond)
Riigikogu liikmeks saamine tuli minu jaoks ootamatult, nimelt asusin tööle Riigikogust lahkunud inimese asemele ja paari päeva jooksul tuli leida elamispind. Uurisin ka võimalust hotellis ööbida, aga see oleks veel oluliselt kallimaks läinud.Kiire valik ei pruugi alati olla kõige odavam, aga samas olen jälginud, et korteri üürimise summa lubatud ülempiirile liiga lähedale ei läheks. Järgmise aasta kevadel, kui selle korteri üürileping lõpeb, ei näe probleemi korteri üürimiseks kesklinnast kaugemal.
Nädalas ööbin üürikorteris keskeltläbi 4–5 korral.
Kindlasti sellist (korteri ostmise) plaani ei ole, sest Riigikogus töötamise aja pikkust ei ole võimalik ette näha ja ei oma ka sellist raha, et Tallinnasse korterit osta.
Leian, et neile inimestele kes elavad väljaspool Tallinna, võiks mingi elamispind olla. Kas selleks peaks korterit üürima või saaks kasutada näiteks Riigikogu liikmetele mõeldut ühiselamut, on arutelu koht.
Andres Jalak (IRL)
Asendusliikmena tulin RK-sse möödunud aasta lõpul, mil üüriturg oli väga pingeline ja nõudmine ületas kõvasti pakkumise. Kuigi sain maakleritelt kiita hea tingijana, polnud valikud just eriti suured.
[Üürikorteris viibin] olenevalt töögraafikust neli–viis ööd [nädalas].
Kalev Kotkas (SDE)
Otsisin üürikorterit pea kaks kuud. Otsuse tegin Ravi tänaval asuva korteri kasuks järgmistel kaalutlustel:
a) hinna ja kvaliteedi suhe oli kõige mõistlikum;
b) asukoht võimaldab ka jala tööl käia.
[Üürikorteris viibin] reeglina 5–6 ööd [nädalas], kuna Hiiumaalt pean ära tulema juba pühapäeva pealelõunal ja tagasi lähen kas reede õhtul või laupäeva hommikul.
Ma olen hiidlane ja ei plaani Tallinna jääda isegi siis, kui see oleks kasulikum.
Riigikogu ei peaks koosnema vaid Tallinna ja lähiümbruse inimestest, seal peaks olema esindatud kõik Eesti piirkonnad. Praegune süsteem on minu arvates põhjendatud ning tagab saadikutele võrdsed tingimused ja võimalused olenemata sellest, kus tema kodu on.
Reformierakond
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik riigikogus Toomas Viks
Vastavalt riigikogu liikme staatuse seadusele hüvitatakse saadikule, kes elab väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, eluasemekulud kuni viiendiku ulatuses palgast. Kuna riigikogu pressitalituse kaudu olete info Reformierakonna fraktsiooni liikmete eluasemehüvitise kohta juba saanud, siis võib lisaks meenutada, et väljastpoolt Tallinna valitud riigikogu liige peab valituks osutumisel kogu oma elu ümber korraldama.
Sageli jäävad kodu või sünnikohta elama tema lähedased ja pere ning seoses tööle asumisega Tallinnas on igati loogiline, et tööandja kompenseerib selle. Raske on ette kujutada olukorda, et Võrumaalt või Ida-Virumaalt valitud saadik sõidaks iga päev riigikogu istungitele oma valimispiirkonnast.
Konkreetse korteri valikus lähtuvad riigikogu liikmed kindlasti sellest, mis on maksumaksjale soodsam. Erandiks pole ka praktika, kus riigikogu liikmed maksavad ise täiendavalt korteri üürile juurde, kuna turusituatsioon ei võimaldanud ette nähtud kompensatsiooni eest korterit leida.
Loe ka tänases Eesti Päevalehes ilmunud artiklit „Riigikogulaste erinevad elustiilid – hüvitamiseks esitatud üüriarved erinevad mitmekordselt“.
