„Nad saavad juba niigi riigilt subsideeritud toitu ja mina tunnen, et see tuleks ilmselt üle vaadata, nii et nad ei saaks topelt lõunatoetusi,“ ütles Ölandil asuva Borgholmi linna haridusjuht Lars Bylund ajalehele Dagens Nyheter The Locali vahendusel.
Teema võttis üles Kalmari lääni põgenike ja asüülitaotlejate tervise eest vastutav lääni meditsiiniõde Elisabeth Olsson.
„Ma ei saa aru, miks neil ei peaks olema samad õigused kui teistel lastel. Kui üldse mingid lapsed vajavad tasuta koolitoitu, siis nemad,“ ütles Olsson Dagens Nyheterile.
Kontrollides Ölandi põhjaosa kämpingus asüülitaotlejate laste ajutises koolis laste tervist, avastas Olsson, et neile ei anta tasuta koolitoitu.
Barakkides asuvas improviseeritud koolis õpib praegu 200 õpilast. Kokku elab kämpingus mitusada asüülitaotlejate perekonda, kellest enamik on pärit Süüriast.
Lapsed võtavad kooli kaasa oma toidu, mis Bylundi sõnul on parem lahendus kui saata mõnest omavalitsuse toitlustusasutusest traditsioonilist Rootsi toitu.
Rootsi kooliseaduste järgi peab aga kõigile koolilastele pakkuma „toitvat koolieinet“.
Seni pole selge, kas see puudutab ka asüülitaotlejate lapsi, nentis Rootsi kooliinspektsiooni esindaja Stina Sterner. Kooliinspektsioon nõudis kohalikelt võimudelt selgitust ja uurib asja.
