Avalik teenistus on konkurentsivõimet kaotamas, ametnike palk oli mullu viimase viie aasta madalaim

Eestis on avaliku teenistuse palgakasv maha jäämas Eesti keskmisest palgakasvust, mis muudab tulevikus vajaliku kvalifikatsiooniga ametnikkonna hoidmise üha keerulisemaks.

Tööturust aeglasema palgakasvu tõttu on ametnike palgatase võrreldes Eesti keskmise brutokuupalgaga langenud viimase viie aasta madalaimale tasemele, rääkis ministeeriumi nõunik Cerlin Pesti tänasel avaliku teenistuse aastaraamatu esitlusel.

Ametnike keskmine kuupalk kasvas tema sõnul 2011. aastal 3,6 protsenti, samas kui Eesti keskmine brutokuupalk kasvas 5,9 protsenti.

Mullu oli koossesulisete ametnike keskmine palk 1028 eurot. Riigiametnike palgakulud kasvasid 4,2 protsenti 278 miljoni euroni ja kohalike omavalitsuste ametnike palgakulud kasvasid 1,8 protsenti 58 miljoni euroni.

Pesti rääkis, et kui 2009. aastal tehti avalikus sektoris kärpeid peamiselt tulemuspalga ja preemiate arvelt, siis 2010. aasta kärped põhipalga arvelt olid suuremad kui riigi keskmise palga langus samal ajal.

Sellest tulenevalt on koosseisuliste riigiametnike palgakulude suhe SKP-sse langenud 1,7 protsendile ja kohalikel omavalitsustel püsinud 0,4 protsendi tasemel.

Ametnikele tulemuspalga, preemiate ja toetuste maksmine on jätkuvalt erandlik. Pesti sõnul eelistavad kohalikud omavalitsused jätkuvalt maksta rohkem tulemuspalka, preemiad ja toetusi.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu sõnul hakatakse uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) järgi järgmisest aastast eristama, kes on ametnik ja kes on töötaja.

"Võib-olla see toob rohkem inimesi ministeeriumitesse tööle," avaldas ta. "See võib motivatsiooni lisada, aga motivatsiooni võib alla tõmmata see, et kõikide amentike palgad avaldatakse, töötajate omad mitte."

Kolmas komponent on Peedu sõnul töötasu. "Reaametnik on päris heal tasemel võrreldes erasektoriga, aga kui on tegemist keskastme spetsialistiga või tippspetsialistiga, siis siin jääb palgatase alla ennekõike finants- ja juriidilises valdkonnas."

Ministeeriumi avaliku teenistuse osakonnajuhataja Kaido Paabusk rääkis, et seadusandja üks tahe on kaotada ATSiga erisusi. "Seda on selgelt tehtud, tööjõu liikumine peaks olema siis mõlemat pidi lihtsam, nii erasektorist tulla kui ka erasektorisse minna," rääkis ta.