Vanalinna hariduskolleegium vaevleb rahalistes raskustes

Haridusameti andmed näitavad, et Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) jooksvad kulutused on siiani olnud märkimisväärselt suuremad, kui selleks riigi- ja linnaeelarvest vahendeid on eraldatud. Kui koheselt midagi ette ei võeta, tekivad koolil aasta lõpuks tõsised raskused.

„Tallinna haridusamet jälgib regulaarselt hallatavate asutuste eelarvete täitmist ning juhib vajadusel direktorite tähelepanu kitsaskohtadele,“ ütles Delfile haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar. „Kooli eelarve täitmise eest vastutab direktor, kellele on antud õigus tegutseda tema asutusele kinnitatud eelarve piires.“

Jürisaare sõnul on haridusamet VHK direktoriga korduvalt neist probleemidest rääkinud ning temaga eelarve täitmise võimaluste arutamiseks mitmel korral kohtunud.

„Lahenduse otsimine jätkub ning loodame, et enne eelarveaasta lõppu suudetakse eelarve siiski tasakaalu viia,“ avaldas Jürisaar lootust. „Mis puudutab võimalikku pankrotti, siis ükski eelarveline asutus kindlasti pankrotti minna ei saa.“

Põhjused on erivajadustega laste õppe rahastamises

Koleegiumi direktriss Kersti Nigesen rääkis Delfile, et probleemiks on kujunenud erivajadusega laste kaasava õppe finantseerimine tavakoolis.

„Erivajadusega laste koolitamiseks otsitakse otstarbekaimaid lahendusi nii riigi kui linna poolt,“ rääkis Nigesen. „Praegu on tekkinud rahastamismudelis mõningased vastuolud, mis meie kui konkreetse kooli tasandil, kelle õpilaskonnas on pea veerand väiksemate või suuremate erivajadustega õpilasi, annavad tunda tõsise probleemina.“

Direktrissi selgitusel ei võimalda eelarveline puudujääk rahastada ligi kümmet ametikohta, mis laste õpetamiseks ja ka õppekava täitmiseks on vajalikud. Varem kehtinud rahastamismudeli puhul oli see küll võimalik, aga nüüd vaidlevad riik ja kohalik omavalitsus, kes peaks individuaalõppe eest maksma.

„Kuna hariduskolleegiumi vanemad on olnud aktiivsed ise otsima lahendusi ja on võtnud endale südameasjaks ka erivajadusega laste aitamise kodanikuühendusena, siis tõenäoliselt on praegune kriis ületatav,“ avaldas Nigesen lootust.

Tema sõnul on oluline see, et väljatöötatavad lahendused looksid tuleviku, kus ka erivajadusega lapsi, kellest paljud hoolimata oma eripärast on ka eriandekad, käsitletakse väärtusena meie riigi ülesehitamisel ja toimimas hoidmisel.