Eesti eurosaadikute tasutud maksud lähevad otse Euroopa Liidu eelarvesse
Euroopa Parlamendi saadikute määruse järgi makstakse Euroopa Parlamendi liikmetele ehk ka Eesti kuuele saadikule palka Euroopa Parlamendi eelarvest ja makse maksavad saadikud otse Euroopa Liidu eelarvesse.
"Kõikide Euroopa Parlamendi saadikute ja Euroopa institutsioonides töötavate inimeste maksud lähevad Euroopa Liidule, sest vastavalt statuudile maksustatakse kõiki ühenduse maksuga, seega ei ole pädev väita, et keegi maksab oma makse kas Soomele või Belgiale või Eestile," ütles Delfile Tunne Kelami nõunik Euroopa Parlamendis Kadri Vanem.
Vilja Savisaar-Toomast lisas, et Euroopa Parlamendi liikme palka makstakse Euroopa Parlamendi eelarvest ning see on lisaks Euroopa Liidu maksule maksustatud ka õnnetusjuhtumikindlustusega.
Eurosaadik Ivari Padar märkis, et Euroopa Parlamendi liikme statuut võeti vastu 2005. aastal ja sellest lähtuvalt maksustakse Euroopa Parlamendi liikme töötasu ühenduse maksuga, mis läheb otse Euroopa Liidu eelarvesse. "Ja niiviisi on see kõikide saadikutega, sõltumata päritoluriigist," lisas Padar.
Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi parlamentaarne assistent Joel Hirv sõnas, et Euroopa maks on 21 protsenti. Euroopa maks hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kindlustust. Hirv nentis, et on liikmesriigi siseriiklik otsus, kas Euroopa Parlamendi liikmete töötasu ka täiendavalt maksustada.
Indrek Tarandi sõnul on kümme riiki, kes eurosaadikuid ka enda maksuköidikuis hoiab. Sellised riigid on Soome, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Holland, Sloveenia, Rootsi ja Suurbritannia.
"Enne 2009. aastat maksid Euroopasse valitud saadikuile palka rahvusriigid ja ka töötasu maksustasid nemad. Muudatuse tingis asjaolu, et erinevatest riikidest valitud saadikute palgad erinesid kordades, kuigi töö oli üks," sõnas Siiri Oviir.
Eesti EP saadikud Eesti ravikindlustuseta
"Paljud liikmesriigid tegid seoses eelnimetatuga oma seadustesse muudatusi, just ravikindlustuse osas, säilitades oma riigist valituile võrdselt teiste kodanikega (sh oma parlamendi liikmetega) ravikindlustatuse," rääkis Oviir.
"Eesti riigikogu aga võttis seadusemuudatusega meie Euroopa Parlamenti valituilt selle ära," sõnas Oviir. "Tõsi, meil on Belgia ravikindlustus – arsti arve alusel tagastatakse 62 protsenti (kehtib nii perearsti kui eriarsti külastuste puhul). Samas suuruses hüvitatakse ka Eestis tervishoiuteenuseid kasutades."
"Kokkuvõtvalt – minul, küllap ka teistel meie saadikuil, ei olnuks mingeid vastuväiteid, kui meile oleks antud võimalus ravikindlustusmaksu tasuda, et võrdselt teiste eesti elanikega ka vajadusel arstiabi saada. Küsimus ei ole meie kellegi tõbisuses, vaid turvatundes."
Indrek Tarandi hinnangul oleks selle tarvis mõistlik maksustada Euroopa Parlamendi liikmeid haigekassa ja pensionikassa heaks viie protsendi suuruse maksuga nende brutopalgast. Kaks protsenti läheks pensionikindlustusse ja ülejäänu haigekassale.
"Selline sotsiaalmaksu erijuhus, mis arvestaks kodanike õigust oma riigi heaks makse maksta, kuid jääb samas määralt mõistlikuks. Absoluutsumma oleks ka selle viie protsendi puhul piisavalt kaalukas ja võrduks ligikaudu 1,5 miinimumpalgaga Eestis parlamendi liikme puhul. Euroopa kohtunikult laekuks 3,5 miinimumpalka ja Komisjoni asjameestelt vastavalt nende palgaastmetele."
Tarand kinnitas, et kavatseb sellise ettepaneku riigikogu liikmetele edastada veel enne jõulupühi.
