"Ma olen olnud 12 aastat Föderatsiooni nõukogus, esindades Pihkva regiooni - see on regioon, mis on tähtis. Leping aitaks stimuleerida piiriülest kaubandust, suurendada arengut, aidata inimestel sõlmida uusi kontakte, arendada ettevõtlust. Me ei ole mitte ainult huvitatud sellest piirkonnast, vaid ka teistest regioonidest, millel on arenevad suhted Euroopa Liidu ja teiste riikidega. Näiteks on sama seis ka Kaluga piirkonnaga, kuhu Mitsubishi ehitab suurt tehast ning mis oleks huvitatud transiidist läbi Eesti," ütles Margelov Vene Delfile.

"Ma ei ütleks, et see on ootamatu. Pigem midagi kauaoodatut, sest näiteks pärast kolme sajandit läbirääkimisi on Venemaa ja Hiina suutnud allkirjastada ja ratifitseerida omavahelise piirilepingu. Seega ma ei näe tõelisi raskusi, mis takistaksid meil seda tegemast meie Balti naabriga," ütles Margelov naljatledes ajakirjanikele.

Vaata Delfi venekeelset lühiintervjuud Venemaa esindajaga siit!

Margelov kiitis ka Eesti ja Venemaa vahel suurenenud koostööd ning viitas asjaolule, et diplomaatiline koostöö aitas vabastada ka näiteks Nigeeria pantvangikriisist mõlema riigi kodanikke.

Venemaa esindaja lisas, et kõnelused viisavabaduse üle on Brüsselis aktiivselt käimas ning mõlemad pooled on huvitatud Euroopla Liidu ja Venemaa vahelisest viisavabadusest.

Venemaa föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni juht Mihhail Margelov saabus üleeile kahepäevasele visiidile Eestisse, et arutada kahepoolseid küsimusi, sealhulgas piirilepete sõlmimise teemat.

Margelov kohtus eile riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja teiste komisjoni liikmetega ning täna välisminister Urmas Paetiga.

Eesti ja Venemaa alustasid 31. oktoobril Moskvas konsultatsioone, et uurida võimalust jõustada kahe riigi vahel piirilepped. Konsultatsioonid jätkuvad veel sellel aastal. Eestit esindavad konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik.

Venemaad esindasid kõnelustel asevälisminister Vladimir Titov ja välisministeeriumi Euroopa teise osakonna direktor Viktor Tatarintsev.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena