Kalle Laanet: ühendamet ei suuda tagada sisejulgeolekut ootuste kohaselt

Endine siseminister ja praegune riigikogu liige Kalle Laanet leiab, et kui politseinikud valetavad, siis on tegemist kogu Eesti siseturvalisuse küsimusega. Põhjusi näeb ta politsei, piirivalve ja kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamises ning prefektuuride struktuurimuutuses, mille tagajärjel vastutab kogu 6000pealise organisatsiooni eest ainuisikuliselt peadirektor, kelleni jõuab info läbi pika alluvate jada.

„Küsimuse ei ole selles ühes faktis (taatlemata kiirusemõõdikutega kiiruse mõõtmise salgamine – toim.), mille tulemusena Aldis Alus tagasi astus, vaid kogu selles sündmuste jadas, mis viimasel ajal meedia on avalikkuse ette toonud,“ rääkis Laanet Delfile.

Laaneti sõnul ei suuda politsei praegu tagada riigi sisejulgeolekut selliselt, nagu on ühiskonna ootused, ja seda mitmel põhjusel. Süüdlase otsimisel vaataks Laanet politsei juhtide ja siseministeeriumi poole.

Laanet meenutas, et kui 2006. aastal analüüsiti riigi siseturvalisust ja leiti, et politsei-, piirivalve- ja kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamisel tekib võimalus juhtimistasandil raha kokku hoida ja suunata see igapäevatöösse, siis 2010. aastal toimunud muudatuste tulemusel juhtus vastupidi ja raha kulus juhtimisstruktuuride loomiseks.

Pärast 2010. aastat oli ametis umbes 300 koordineerija ja analüüsija kohta ning paljud inimesed ei teadnudki, mida nad täpselt peavad tegema. „See struktuur, mis 2010. aastal kehtima hakkas, ei õigustanud ennast,“ sõnas Laanet.

Laaneti sõnul tuleks nüüd tunnistada viga ja kogu organisatsiooni juhtimise skeem korda teha.

Selle asemel kaotati 2012. aasta 1. jaanuarist ära prefektuurid kui juriidilised isikud ja kogu vastutus 6000 inimesega organisatsiooni eest langes politseiameti peadirektorile, lisas Laanet.

Laaneti sõnul on taatlemata kiirusemõõdikute kasutamine ja sellega seonduv üheselt seotud just selle muudatusega juhtimisstruktuuris.

„Formaaljuriidiliselt prefekt Aldis Alus ei vastutanud selle eest üldse,“ ütles Laanet ja möönis, et tegelikult vastutab Raivo Küüt. „Aldis Alus võis teha ainult ettepaneku.“

Laanet mõistab ka Küüti, sest tema pidi lähtuma sellest, mida pikk alluvate jada talle ette andis.

Endale kui poliitikule raputas Laanet tuhka pähe sellepärast, et ta piisavalt jõuliselt ei seisnud 2012. aastal toimunud muudatuse eest ja oleks pidanud rohkem toetajaid koguma ettepanekule, mis oleks välistanud kogu ameti juhtimise koondumise ainuisikuliselt politseiameti peadirektori kätte.

„Kahjuks usub siseminister tänase päevani, et see otsus oli õige,“ lausus Laanet. Sarnaselt endisele siseministrile Ain Seppikule ei usu ka Laanet, et praeguse poliitilise kultuuri juures minister Ken-Marti Vaher ametist tagasi astuks.

Raivo Küüdile soovituste jagamisel oli Laanet ettevaatlik, sest tema sõnul on see väga isiklik otsus. „Küüt peaks väga tõsiselt mõtlema ja nõu pidama oma lähedastega, mida tema ostus tähendaks temale endale ja perele ning politseiorganisatsioonile ja Eesti riigile,“ ütles Laanet ega soovinud sel teemal spekuleerida.

Politseiorganisatsioon kui tervik on Laaneti sõnul üleüldse teenimatult pihta saanud. „Ma loodan, et tegelikult teevad kõik politseinikud oma tööd nii, et meil kõigil oleks turvalisem,“ lausus ta.

„Oleme koolitanud oma inimesi ja väga paljud on jõudnud kõrgetele kohtadele nii Eestis kui välismaal,“ kõneles Laanet. „Me ei tohi kindlasti riigina neid inimesi üle parda visata, me peaks neid kasutama selliselt, et riik saaks nendest kasu.“ Riik ei ole paljusid inimesi rakendanud ja see puudutab Laaneti sõnul juba paljusid elualasid ja ameteid.