Välisministeerium analüüsib Nord Streami uuringuloa taotlust
Välisministeerium analüüsib Vene-Saksa gaasijuhtme rajaja ja haldaja Nord Stream AG augustis esitatud taotlust uurimisloa saamiseks Eesti majandusvetes, aega ettevõttele vastamiseks on aasta lõpuni.
"Välisministeerium analüüsib praegu seoses Nord Stream AG loataotlusega laekunud vastuseid ning vajadusel konsulteerib asjaomaste asutustega veel täiendavalt," ütles välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Seoses Nord Streami sooviga on välisministeerium pöördunud arvamuse saamiseks mereuuringute teostamiseks Eesti majandusvööndis Eesti ministeeriumide ja asjassepuutuvate teaduasutuste poole. Taotluse üle otsustades lähtub välisministeerium rahvusvahelisest mereõigusest ning Eesti majandusvööndi seadusest, samuti asjaomaste ametkondade seisukohtadest.
Välisministeerium sai 22. augustil advokaadibüroolt Sorainen AS, kes esindab Nord Stream AG-d, loataotluse teaduslike mereuuringute läbiviimiseks Eesti majandusvööndis. Valitsusel on vastavalt majandusvööndi seadusele loataotluse menetlemiseks aega neli kuud, seega annab Eesti ametiliku vastuse hiljemalt enne 22. detsembrit.
2007. aasta mais esitas Nord Stream Eestile taotluse uurida gaasijuhtme merre rajamise võimalusi Eesti majandusvööndis, 2008. aasta septembris vastas valitsus sellele eitavalt. Eesti valitsus põhjendas keeldumist riigi suveräänsusega ja riiklike huvidega majandusvööndis. Kuna mandrilaval puurimistöid eeldavad uuringud annavad teavet Eesti loodusvarude mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta, viitas Eesti õigusele niisugustest uuringutest keelduda.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänavu augustis pärast uuringuloa taotluse esitamist riigile, et olukord pole võrreldes eelmise Nord Streami uuringuloa taotlusega muutunud ning ta ei näe põhjust, miks peaks olema muutunud valitsuse seisukoht gaasijuhtme uuringute osas. Samas märkis ta, et riik menetleb taotlust vastavalt kehtivale korrale ja ta ei hakka ennustama, millise otsuse valitsus seekord langetab.
Ansip ütles tänavu mais, et Eestil pole põhjust liituda Nord Streami gaasijuhtme projektiga gaasi saamiseks, kuna see ei lahendaks monopoolse gaasitarnija probleemi. "Saame gaasi ainult Venemaalt ja senikaua kuni tarnija on monopoolne, ei ole meil lootust, et gaasi hind konkurentsis langema hakkaks," ütles Ansip mais.
Nord Stream avas Läänemere-aluse gaasijuhtme esimese gaasitoru mullu novembris ja teise tänavu oktoobri alguses. Venemaalt Saksamaale kulgeva 1224 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme rajamises leppisid 2005. aastal kokku toonane Saksa kantsler Gerhard Schröder ning Venemaa president Vladimir Putin, seda hoolimata osa Euroopa Liidu riikide vastuseisust.
Nord Stream teatas mais, et viib lähema kaheksa kuu jooksul läbi kolmanda ja neljanda torujuhtme tasuvusanalüüsi. Analüüs hõlmab ettevõtte kava kohaselt tehnilisi lahendusi, võimalikke trasse, keskkonnamõju ja finantseerimist.
Šveitsis registreeritud Nord Stream AG-st kuulub 51 protsenti Vene riigi omanduses olevale gaasiettevõttele Gazprom, Saksa ettevõtetel BASF ja E.on Ruhrgas on kummalgi 15,5-protsendine osalus ning Hollandi ettevõttel Nederlandse Gasunie ja Prantsuse ettevõttel GDF Suez on kummalgi üheksaprotsendiline osalus.
