Kolm miljonit looma kannatavad Saksamaa laborites
Saksamaa laborites tapeti eelmisel aastal peale piinarikkaid katsetusi pea kolm miljonit looma. See on 55 000 rohkem kui aastal 2010, teatab ühendus Ärzte gegen Tierversuche (Arstid Loomkatsete Vastu) oma pressiteates, võttes aluseks toitlustamise, põllumajanduse ja tarbijakaitse liiduministeeriumi poolt avaldatud statistika. Seega on loomkatsete arv kasvanud Saksamaal võrreldas eelmise aastaga kaks protsenti.
Laborites katsetusteks kasutatavatest loomadest on 70 protsenti hiired ja 14 protsenti rotid. Kuid testides kasutatakse samuti 200 000 kala, 106 000 lindu, 87 700 küülikut, 15 800 siga, 2474 koera, 1796 ahvi ja 585 kassi.
Katseloomade arv on tõusnud eriliselt geenitehnikas. Geenmanipuleeritud loomadest kasutatakse testimiseks kokku 731 678 transgeenset looma, see on 9000 rohkem kui aasta varem.
Meditsiiniliste uuringute läbiviimiseks kasutatakse kõige rohkem hiiri. Näriliste päritud algetes lülitatakse geene sisse ja välja. Seda väidetavalt selleks, et saada inimeste haiguste jälile. “Kuid suurem osa inimhaigustest ei ole üldse geenetiliselt tingitud, vaid meie elukommetest nagu suitsetamine, liigne liha söömine, stress ja liikumise puudumine”, seletab loomaarst dr Corina Gericke, ühingu Arstid Loomkatsete Vastu aseesimees. Geenmanipuleeritud hiiri on ravitud juba miljoneid kordi “terveks”, kuid kui sama testitakse inimestega, on tulemused nullid.
„Umbes miljon looma (35 protsenti katseloomadest) on surnud juba uuringute ajal. Ülejäänud tapetakse peale teste,” kritiseerib Gericke. Ühing Arstid Loomkatsete Vastu leiab, et praegune areng on vaesusetunnistus teadlastele ja poliitikutele. Ühing nõuab, et kõik loomkatsed keelataks ära seadusega.
Ühendus Arstid Loomkatsete Vastu asutati 1979. aastal ja see tegutseb kogu Saksamaal. Liikmeteks on loomaarstid ja loodusteadlased, kes eetilistel ja teaduslikel põhjustel ei aktsepteeri loomkatsetusi. Ühendus seisab modernse, humaanse meditsiini ja teaduse eest, kus ei kasutata loomkatseid, ja annab välja ka auhindu teadlastele, kes sooritavad teste ilma loomkatseteta. Eelmisel aastal anti auhind Karlsruhe tehnoloogiainstituudi (KIT) uurijatele dr Irina Nazarenkole ja dr Stefan Giselbrechtile. Teadlased töötasid välja in-vitro rakukommunikatsioonimudeli kasvajaraku ja terve eluskoe vahel.
Eestikeelset materjali loomkatsete kohta leiab: http://www.loomadenimel.org/loomadest/loomkatsed
