IRL hoiatab: Tallinna laenukoormuse pidev maksimumi lähedal hoidmine on ohumärk
"Riik on määratlenud, et kohalike omavalitsuste netovõlakoormus võib olla kuni 60 protsenti põhitegevuse tuludest," märkis Jürgenson.
Ta möönis, et linnavalitsuse poolt on õige samm suunata raha teedesse, haridusse ja kultuuri, mis on läbi aastate Tallinnas olnud alarahastatud. Kuid tegemist ei ole linnavalitsuse siira murega, vaid selgelt on see ajutine rahasüst motiveeritud järgmise aasta kohalikest valimistest.
"Enam kui kolme aasta tegemata töö üritatakse meie kõigi tuleviku arvelt justkui hoogtöö korras ära teha," ütles Jürgenson. "Ent finantseering selleks ei tohi tulla uutest laenudest, vaid peab tulema ebavajalike kulutuste kärpimisest."
Tema sõnul on lagunevad ja joonimata teed, lasteaiakohtade puudus ning hõreda graafikuga ühistransport halva linnamajandamise tagajärg, mis on tänasesse seisundisse jõudnud pikaaegse alafinantseerimise tulemusena.
"Ebavajalike kulutuste all pean silmas näiteks linna pidevalt kasvavat ametnikkonda ja linna propaganda aparaati, mis neelab aastas ligi 4,5 miljonit eurot. Probleeme on palju, mida ei saa lahendada pelgalt laenuraha abil," lisas Jürgenson.
