DELFI VIDEO ja FOTOD: Kaitseväe kalmistul avati mälestusehis Vabadussõjas langenutele
Vabadussõja alguse 94. aastapäeval avati Tallinnas Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusehis, mis on 1928. aastal rajatud monumendi täpne koopia.
Algse mälestusehise projekteeris tunnustatud Eesti arhitekt Edgar Johan Kuusik ning see avati 1928. aasta oktoobris. Monument hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950. aastal ning oli üks viimaseid taastamata Vabadussõja mälestusmärke.
„Eesti seisab ka täna lootusrikka tuleviku lävel, kus me võime vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida,“ ütles Reinsalu. „Meie vastutus on uskuda Eestisse, seda nõuavad selle maa eest valatud esivanemate higi ja veri, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.“
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul hoitakse nii taastatud kui uute mälupaikadega elus mälestust Vabadussõjast ja inimestest, kes selles sõjas Eesti eest võitlesid. „See on ka üks viis meenutamaks, et meie vabadus ei ole iseenesestmõistetav, vaid Eesti vabadus väärib kaitsmist iga päev ja iga tund,“ ütles brigaadikindral Terras.
Tseremoonial osalesid ka peaminister Andrus Ansip, president Arnold Rüütel, diplomaatilise korpuse liikmed, Eesti üliõpilasorganisatsioonide esindajad ning Eestis visiidil viibiv Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülem viitseadmiral Juha Rannikko.
Monumendi pühitsesid sisse kõikide Eesti usuühenduste esindajad. Tseremoonial olid esindatud Kaitseväe, akadeemiliste organisatsioonide, koolide jt lipud ja liputoimkonnad.
Kuni täna õhtul kella 22.00-ni on Vabadussõjas langenute mälestusehise juures valves autunnimehed Vahipataljonist.
Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga taastatud mälestusehisega mälestatakse kõiki Vabadussõjas langenuid, kes on maetud Kaitseväe kalmistule. Kokku maeti Vabadussõja ajal Kaitseväe kalmistule 440 Eesti sõdurit, kes Vabadussõja rinnetel langesid või haigustesse surid.
