VIDEO: Vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata sissetulekute hulka
Kultuurikomisjon otsustas seadustada ka diferentseerimise ning hetkel on toimetulekutoetuste korra muutmisega nõustunud kõik ministeeriumid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kultuurikomisjoni ettepanekul diferentseeritakse toetust järgmiselt:
* kui sissetulek pereliikme kohta ei olnud suurem kui 70 eurot kuus, siis on toetuseks 220 eurot kuus;
* kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70,01-140 eurot, siis toetuseks 135 eurot kuus;
* kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140,01-280 eurot kuus, siis on toetuseks 75 eurot kuus.
* Üle 280 eurot sissetulekuga toetust ei saa.
Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul oli kõige problemaatilisem olukord ettepanekuga, et tudengeid ei arvestataks pere juurde mitte 24., vaid 26. eluaastani.
Ministri sõnul puudutab see täiendus umbes 500 inimest, kellel tekiks täiendav õigus vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks. Aaviksoo rääkis, et kahe aasta võrra pikem periood pere juurde kuulumisel tekitab motivatsiooni oma õpinguid pikendada ja ülikoolis kauem õppida, kuid see ei ole eesmärk.
Aaviksoo sõnul on valitsuse seisukoht, et see piir võiks olla 24 eluaastat, kultuurikomisjon aga toetab 26 aasta künnist. „Saadame selle seisukoha riigikogusse ja laseme neil otsustada,“ sõnas ta.
Aaviksoo sõnul on eelarveline kate sellele eelnõule olemas, kuid parlamendi tööviljakus on seoses venitamistaktikaga madal. Talle meeldiks, kui eelnõu saaks riigikogu heakskiidu enne jõule, siis oleks kõrgharidusreformiga ühel pool, aga kui sellega ei saada hakkama, siis ei ole midagi parata.
Kokku puudutab vajadustepõhiste õppetoetuste süsteem 16 540 inimest, kes hakkaks uutel alustel õppetoetust saama ja see on ministri sõnul 37 protsenti kõigist täiskoormusega õppijatest.
Valitsus otsustas 17. mai 2012 istungil algatada „õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu, mille sisuks on vajaduspõhise õppetoetuse loomine kõrghariduse tasemel õppimiseks.
Eelnõu läbis 26. septembril riigikogus esimese lugemise, sellele esitati muudatusettepanekud. Eelnõu teine lugemine on riigikogus kavandatud 5. detsembril.
