Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Arvo Kruusement
1. detsembril, rahvusülikooli 93. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks sai stsenarist, teatrimees, filmilavastaja ja -näitleja, Eesti kino grand old man Arvo Kruusement.
Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor professor Volli Kalm väljendas heameelt ja austust silmapaistva filmimehe loomingulise panuse üle. „Arvo Kruusement on Eesti rahva ja filmi suurkuju, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike aus ning ehe visualiseerija ja filmikeeles jäädvustaja,” rõhutas Kalm. „Rahvusmõtte auhinna saajate nimekirja asetub järjekordne väärikas looja, esimene Eesti filmimees“, rõõmustas rektor.
Tartu Ülikooli nõukogu liige, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ütles laureaati tutvustades: „Pole vist kahtlust, et Arvo Kruusement ja tema looming on kõigile Eesti kultuuri tundvatele inimestele läbinisti tuttav. Eestlase enesepilt – võib liialdamata öelda – oleks kindlapeale teistsugune ilma Arvo Kruusemendita. Me ei tunneks end nii hästi“.
Arvo Kruusement (sünd. 1928) on silmapaistev eesti kultuuritegelane, filmi- ja teatrilavastaja, näitleja ja näitejuht. Kruusement on ekraniseerinud Eesti kirjandusklassikat (August Gailiti „Karge meri“ (stsenarist ja lavastaja), Anton Hansen Tammsaare „Indrek” (stsenarist)), kokku seitse täispikka mängufilmi. Kruusemendi eriliseks suurtööks kujunesid Oskar Lutsu teoste ainetel valminud „Kevade“ (1969), „Suvi“ (1976) ja „Sügis“ (1990). Sellest triloogiast on saanud Eesti rahva kultuurimälu kujundaja ja rahvuslik ühendaja nüüdseks juba enam kui nelja kümnendi vältel. Tegu on maailma kinematograafia ajaloos enneolematu filmitriloogiaga, kus samad näitlejad kehastavad samu rolle läbi mitme aastakümne, lastest saavad noorukid ning täiskasvanud. Vastavalt sellele, kuidas areneb kirjaniku jutustuste ajalint, vananevad tema tegelased. „See on ehedaim Eesti lugu kinolinal, eeskujulik rahvusmõtte väljendus,“ kõneles Toomas Kiho.
Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja üheksandat korda. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelneval kaheksal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat ning vaimulik ja publitsist Vello Salo.
