ONLINE-INTERVJUU: USA suursaadik Eestis: ameeriklased võiks olla Eestist rohkem kuulnud!

Tänavu ametisse asunud USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine tunnistab Delfi lugejate küsimustele vastates, et Tallinna-saatkond võib tänu oma turvatsoonile kesklinna elanikele tülikas naaber olla, ning leiab, et tema kaasmaalased võiks Euroopast ja Eestist rohkem teada.

Öelge palun, millised on Teie esmamuljed Eestist? Mida teadsite meie riigist enne siiatulekut, kas nähtu on vastanud ootustele?

Kõik on olnud väga positiivne. Tean, et suursaadikult oodataksegi sellist vastust, aga kõik nähtu on mulle tõepoolest muljet avaldanud. Eestlased on külalislahked, otsekohesed ja nendega on lihtne asju ajada. Nende võõrkeeleoskus on hämmastav! Neil on ka väga maailma suhtes avatud ellusuhtumine ning nad mõtlevad pigem tulevikule kui minevikule. Olin näinud rohkelt pilte vanalinnast ning see on tõesti sama ilus kui reklaamitud. Eriti põnev, et nüüd on ka lumi maas!

Kas nõustute, et Eesti annaks oma panuse maailma rahusse palju paremini, kui investeeriks rohkem oma kaitsevõimesse, selle asemel, et panustada väikselt, aga kallilt Afganistani ja mujale? Pole mingit mõtet kaitsta oma väikest "tükki" Afganistanist, kui meie oma regioonis võib tekkiv “kaitsevaakum” kriisi põhjustada.

Ma ei nõustu. Ma usun, et Eesti kuulumine NATO-sse on ülim turvalisuse ja suveräänsuse garantii. NATO on maailma ajaloo edukaim turvaallianss, koondades 7 miljonit sõdurit ja reservväelast ning 900 miljardi USA dollari suurused iga-aastasted kaitsekulutused. Eesti panus NATO missioonidel Afganistanis ja mujal on ühtlasi panus globaalsesse ja Eesti turvalisusesse. Minu arust saab Eesti suurepäraselt hakkama tasakaalu leidmisega NATO-sse panustamise ja enda kaitsevõimekuse arendamise vahel.

Milline on USA nägemus Eestist? Kas USA näeb Eestit järgmise 100 aasta jooksul suveräänse rahvusriigina? Millised on USA plaanid Skandinaavia, sealhulgas Eestiga seoses?

100 aastat on pikk aeg. Usun, et selle perioodi jooksul on Eestil ja kogu regioonil vabadus ning võimekus määrata ise oma ajalugu. Ennustan Euroopa Liidu jätkuvat arengut, ent selle suuna peavad määrama liidu liikmed. Ameerikal ja Euroopal on ühine ajalugu alates USA loomisest ning ma ei usu, et see muutub.

Miks ei ole USA tunnustanud Palestiinat iseseisva riigina?

Me toetame kahe riigi lahendust – Iisraeli ja Palestiinat elamas kõrvuti rahus. Ainus moodus, kuidas see saab juhtuda, on saada mõlemad pooled läbirääkimistelaua taha ilma eeltingimusteta, mõlemad aktsepteerimas teise olemasolu ning lahendamas põhiprobleeme, mis aastaid kokkuleppele lähenemist seganud. Vaid kaks poolt ise saavad selleni jõuda. Jätkame pingutusi kahe poole kokkutoomiseks ning oleme vastu kõigele, mis seda pidurdaks.

Kuidas nimetatakse USA-s seda, kui poliitiline partei saab ebaseaduslikku raha oma poliitilise kampaania teostamiseks? Mida Te arvate meie korrumpeerunud ministritest ja mida nad peaksid tegema?

Meie mõlema riigid jagavad ühist arusaama, et ebaseaduslikud kampaaniaannetused on ohuks demokraatlike valimiste legitiimsusele. Nagu Eestistki, kui avastame taolisi juhtumeid, tegeleb nendega kohtusüsteem.

Kas USA, Euroopa Liidu, NATO ja Venemaa vahel on mingisugune kokkulepe, et Eesti jääks püsima Venemaa mõju alla?

Absoluutselt mitte. Ma usun, et oleme kasvanud mööda “huvisfääride” kontseptsioonist, mis oli omane Külmale Sõjale ja 20. sajandi poliitika- ja sõjandusstrateegiale. Iga maa peab olema vaba valima ise oma sõbrad ja liitlased ning millistesse organisatsioonidesse tahab kuuluda. Ükski riik ei saa dikteerida neid otsuseid teisele.

Kas te toetate NDAA-d? (õigus igavesti vangistada ameeriklasi kohtupidamiseta?)

“Igavesti vangistada” pole päris korrektne, aga nõustun, et akt annab USA valitsusele väga võimsa vahendi, mida tuleb võitluses ülemaailmse terrorismi vastu kasutada väga ettevaatlikult. Akt vormistas seadusena varasemad presidendi määrused ja defineerib, keda see puudutab.

Kuidas suhtute Venemaa-poolsesse ülbusesse Eesti suhtes? Kas USA võiks olla Eestile abiks informatsioonisõjas meie vastu?

Peaksin teadma pisut rohkem selle kohta, mida te nimetate “ülbuseks”. Saan aru, et Eesti ja Venemaa vahel on keerukas ajalugu ja paljud pinged püsivad. USA vaatenurgast tahaksime, et Eestil oleks Venemaaga konstruktiivsed suhted. Nagu tahame, et ka meil oleks konstruktiivsed suhted Venemaaga. Usun, et Eesti ja Venemaa piiriläbirääkimiste jätkumine on suhete kohta hea märk.

NATO on avaldanud muret uudiste peale, et Venemaa võib panna Iskander tüüpi raketid Kaliningradi. Samal ajal on Eesti piiri ääres Venemaal need raketid juba paigas. Nende laskeulatus katab kogu Eesti. Miks NATO nende üle mingisugust muret ei väljenda ega mõjuta Venemaad neid eemaldama?

Ma pole kursis Venemaa raketirajatistega, kuid aktsepteerin, et Venemaa nagu iga teinegi riik teeb otsused oma relvasüsteemide ja -rajatiste kohta oma turvalisushinnangutest lähtuvalt. Ka NATO riikidel on suurepärane relvastus. Meie kõikide kohustus on tagada, et neid ei lähe kunagi vaja.

Mis on tõenäosus, et USA ei jäta uuesti Balti riike Venemaa mõjusfääri, nagu juhtus Teise Maailmasõja ajal poliitilistel põhjustel? Näiteks mõne suurema sõjalise konflikti puhul kui USA oleks huvitatud liidust Venemaaga?

Nagu mainisin ennist, siis ei aktsepteeri me taolist müjusfääride kontseptsiooni, mis puudutab Euroopa turvalisust. NATO alus on vastastikuse kaitse põhimõte, mis rajaneb Artikkel 5-l. Ükski NATO riik ei ole üksi. Teame samuti, et Venemaa on Eesti jaoks oluline kaubanduspartner. USA püüdleb ka selle poole, et Venemaa oleks meie partner. Oleme teadlikud, et on küsimusi, milles oleme Venemaaga eri meelel, ega tee sellest saladust. 

Miks on tänav, kus USA saatkond Tallinnas asub, liiklusele suletud? See näitab lugupidamatust Eesti inimeste vastu ja USA argpükslikkust. Eesti pole (veel) Iraak või Afganistan, kus vaja end “tänamatu pööbli” eesti kaitsta.

Saatkonnaesine tee on suletud, loomaks kontrolltsooni, mida vaja saatkonna füüsilise turvalisuse tagamiseks. Saame aru, et võime olla keerulised naabrid ning siiralt kahetseme igasuguseid ebamugavusi, mida naabruskonnale põhjustama. Hindame naabrite mõistvat suhtumist ja linnalt saadud toetust, mis lubab meil kõrget turvalisust hoida.

Miks nimetab USA Al-Qaedat terroristlikuks rühmituseks, mis tuleb hävitada, kuid samal ajal rahastab ja aitab relvastada sama gruppi Liibüas, Süürias, Jordaanias ja mujal?

Väike hulk Lähis-Ida rühmitusi, mis on saanud või saavad USA-lt abi, võitlevad rõhuvate režiimide vastu demokraatlikuma valitsuse nimel. Pole mõtet võrrelda nende ja Al-Qaeda eesmärke.

Millal saab USA oma sõjaväebaasi Eestis? Kas see võiks olla Ämaril?

Kuigi USA väeüksused osalevad regulaarselt õppustel Eestis, ei näe ma siia tekkimas püsivat USA sõjaväebaasi. Ämari on muljetavaldav õhubaas, mida Eesti on vajadusel pakkunud oma liitlastele. Isegi, kui USA või NATO seda kasutavad, jääb see Eesti baasiks.

“Keep smiling” - kuidas sellega ikkagi on? Ameeriklased ja eestlased – on seal vahet?

Ma alles üritan seda välja selgitada. Minu arust on eestlased väga sõbralikud, kuid naeratamist on tänaval tõesti vähem. Mul oleks vaja rääkida rohkem eestlastega, kes tunnevad mõlemat kultuuri, et nad seletaksid, milles asi.

Kumb on parem, ameerika või Euroopa jalgpall?

Ausalt öeldes pole ma eriline ameerika jalgpalli fänn. Pööran sellele tähelepanu vaid siis, kui San Francisco 49ers väga hästi mängib. Mind hämmastab Euroopa jalgpallurite hea vastupidavus, kuid tahaksin, et nad lööksid rohkem väravaid.

Miks pidi USA valitsus tungima Iraaki ja tapma süütuid inimesi, kui tuumarelva sealt kunagi ei leitudki?

President Bushi administratsioon otsustas tungida Iraaki, tuginedes analüüsile Iraagi ähvarduste kohta USA rahvuslikele huvidele. On oluline märkida, et seejuures olid kasutusel unikaalselt kõrged ettevaatusabinõud, kaitsmaks Iraagi tsiviilelanikke. Isegi nii kõrged, see seadis ohtu USA ja liitlaste sõdureid. Oleme kõik rahul, et USA võitlusvägesid enam Iraagis pole ja olukord seal on mõistlikult stabiilne.

Kuidas kirjeldate oma senist kogemust USA suursaadikuna Eestis? Mille poolest erineb see aastatel 2007-2010 Bulgaarias oldud ajast?

Olin tegelikult Bulgaarias aastatel 2003-2006 ja Ungaris 2007-2010. Kuigi kõik kolm riiki olid osa kommunistlikust blokist, on nende ajalood üsna erinevad. Mulle avaldab muljet Eesti edu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt alates taasiseseisvumisest, samuti otsused, mida Eesti jätkuvalt vastu võtab.

Kuivõrd raske on alustada elu USA-s? Kas Eestist USA-sse kolimine tasub end ära? Küsin, sest vajan nõu – plaanin kolida USA-sse.

See on suur otsus. Iga selline kolimine on väljakutse, kuid kindlasti leiad USA-st palju võimalusi. Esimene asi on kindlustada, et kõik toimuks seaduste järgi. Meie immigratsiooniseadused on keerukad ning uuri järele, et seal ei tekiks mingisuguseid probleeme, eriti töötamisõigusega. Seejärel sõltub edu juba sellest, kui palju oled valmis tööd tegema ja millised on oskused. Kui oled huvitatud, võta mind Facebookis oma sõbraks (Amb Jeff Levine) ja võime su plaanidest lähemalt rääkida.

Miks on USA koolides selline programm, et 95 protsenti tudengitest pole kunagi kuulnud midagi Eestist ja 50 protsenti ei tea midagi Euroopast? Need numbrid tuginevad ühe USA ajakirja artiklil.

Ma ei ole kindel, et need numbrid on õiged, kuid olen nõus, et paljud ameeriklased ei tea teistest riikidest ja eriti Eestist nii palju, kui mulle meeldiks. Eesti seosed rahvusvaheliste brändidega nagu Skype on aga oluliselt tõstnud teadmisi Eesti kohta. Loodan ka ise aidata kaasa Eesti tuntuse kasvatamisele USA-s.