Sloveenia ekspeaminister Pahor valiti presidendiks

Sloveenia presidendivalimiste otsustava teise vooru võitis pühapäeval kindlalt endine vasaktsentristlik peaminister Borut Pahor, seda hoolimata tema toetusest valitsuse ebapopulaarsetele kokkuhoiumeetmetele.

Pahor kogus antud häältest 67,44 ja ametisolev riigipea Danilo Türk 32,56 protsenti, teatas keskvalimiskomisjon, kui kokku oli loetud 99,9 protsenti valimissedelitest, vahendab BNS.

Opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide tuge omava 49-aastase Pahori edu tagas suuresti USA stiilis populistlik kampaania ja oma valitsusaja vigade tunnistamine.

Pahor tagandati parlamendi umbusaldushääletusega 2011. aastal peaministriametist, kuid presidendikampaania ajal kasutas ta osavalt ära oma head välimust ning kuvandit sundimatu käitumisega rahvalikust poliitikust.

"See võit on üksnes uue lootuse, uue ajastu algus," ütles Pahor pärast seda, kui lävepakuküsitlused tema kindlat võitu näitasid. "Me vajame vastastikust usaldust, vastastikust austust ja sallivust," sõnas ta, nimetades talle osutatud toetust "rabavaks".

Valimisosalus teises voorus küündis vaid 41,95 protsendini, mis on madalaim tase presidendivalimistel pärast iseseisvuse väljakuulutamist aastal 1991.

Pahorist sai soosik suuresti tseremoniaalsele presidendikohale pärast üllatusvõitu esimeses valimisvoorus 11. novembril.

Erinevalt Türkist on ta kaitsnud peaminister Janez Janša paremtsentristliku valitsuse kasinusmeetmeid, väites, et muud valikut ei ole.

Kärbete eesmärk on vähendada eelarvepuudujääki 3,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kuid avalikus sektoris langetatud palgad ja sotsiaaltoetuste vähendamine on viimastel nädalatel toonud tänavaile tuhandeid inimesi.

Peaminister oli üks esimesi Pahori õnnitlejaid.

"Kampaaniadebattide ajal ütles ta asju, mis ei ole populaarsed, kuid oli vaja välja öelda. Ja sellest hoolimata saavutas sellise toetuse," ütles Janša pühapäeval ajakirjanikele.

Janša valitsev demokraatlik partei avaldas oma Twitteri kontol lootust konstruktiivsele koostööle.

Sõltumatuna kandideerinud 60-aastane Türk tunnistas pühapäeva õhtul oma kaotust. Selgelt pettununa kahetsest ta kõnes oma poolehoidjatele madalat valimisosalust.

"Mul ei õnnestunud veenda rohkem kodanikke hääletama ja mulle oma toetust andma," sõnas ta. Türki toetas kampaanias suurim vasaktsentristlik opositsioonipartei Positive Slovenija (PS).

2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Sloveenia majanduslangus on eurotsooni üks sügavamaid.

Sloveenia pankade suur halbade laenude maht on tekitanud kartusi, et sellest kahe miljoni elanikuga riigist võib saada järgmine päästepaketti vajav euroala liige.

Sloveenias on valimisõigus umbes 1,7 miljonil inimesel.