Michal kritiseeris tagasiastumisavalduses teravalt prokuratuuri ja Heili Seppa
Kristen Michal kritiseeris oma justiitsministri ametist lahkumise avalduses teravalt prokuratuuri ja eriti prokurör Heili Sepa käitumist Reformierakonna võimalikku musta rahastamist uurinud kriminaalasja käigus.
Pärast lühikest sissejuhatust alustas Michal kohe prokuratuuri kritiseerimist, pannes pressiteatele vahepealkirjaks "Õiguskaitse vajab muudatusi".
Michal kirjutas, et lahkub, sest peab raskendatuks töötamist olukorras, kus ta näeb oluliste muudatuste vajadust õiguskaitse valdkonnas, kuid nende tegemine on tema isiku vastaste rünnakute tõttu sihilikult takistatud.
"Ma ei saa olla ministrina rahul ka sellega, et rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon GRECO andis oma hindamisvisiidil Eestisse prokuratuurile esialgselt murettekitava hinnangu. GRECO hinnangutest üks olulisem seisukoht puudutab järelvalvet prokuratuuri üle. GRECO näeb probleemina ka huvide konflikti ja korruptsiooniriski prokuratuuris," kirjutas Michal.
Michal nägi probleemi selles, et prokurörid ei arutagi eetikakoodeksi piiridel käimist, mis keelab ühte konkreetset juhtumit kasutada enesereklaamiks. "Mida muud kui enesereklaam on pikad persoonintervjuud ühe kriminaalasja alguses? Kas see on erapooletu infojagamine või juba ette publiku häälestamine?" küsis Michal. Probleeme prokuratuuri eetikakoodeksi järgimisega laiemalt näeb tema sõnul ka korruptsioonivastane ühendus GRECO.
"Samuti on kõhedust tekitav käitumine kutsuda inimesi üles andma kriminaalasjas tunnistusi ja lubada ette igaühele karistamatust, kui vaid antakse sobiv tunnistus. Kes Eestis võib olla kindel, et ka tema vastu seda ühel päeval ei rakendata?" lisas Michal.
Michal tsiteeris seejärel advokatuuri esimeest Toomas Vaherit 30.05.2012 Postimehes „Kõhedust ei tekita mitte niivõrd see, keda praegusel juhul kavatsetakse kahtlustatavaks tunnistada ja keda mitte, kuivõrd asjaolu, et kriminaalseaduse kohaldamine ja kriminaalmenetluse toimetamine on muutunud liiga suures osas politsei ja prokuratuuri suvaks ning et niisugune isikupõhine selektsioon on üldse politsei või prokuratuuri kätes.
/…/ Kriminaalmenetlus, eriti niivõrd tundlikul teemal, ei pea mitte ainult olema, vaid ka näima õiglane. Seega tuleks menetleda kõikide võimalike rikkujate tegusid, hoiduda seaduse valikulisest kohaldamisest ja ka vastuolulistest sõnumitest avalikkusele.
Käesoleval kaasusel on otsene mõju poliitikale, sest prokuratuuri võimalik selektsioon võib mõjutada demokraatia toimimist valimistel. „
Michal jätkas. "Eetiliselt kaheldav ja seaduserikkumise piiril on anda ühele tunnistajale kaasa tema tunnistus, et suunata või mõjutada teisi tunnistajaid andma seejärel soovitud tunnistusi. See aga on Eesti Vabariigis juhtunud fakt," teatas Michal.
Muutmist ja täiendavat ressurssi vajab tema sõnul ka eeluurimissüsteem, mille kohta saime hiljuti kõik murettekitava uudise, et Eesti lipu rüvetajad võivad jääda karistuseta, sest eeluurimine on venitatud üle igasuguste mõistlike tähtaegade ja järelevalve ei toiminud.
Michal kirjutas, et on nende probleemide lahendamiseks juba mõni aeg tagasi algatanud protsessi, kuhu on kaasatud nii prokuratuur, advokatuur, siseministeerium kui parlamendierakonnad. Selle protsessi ülesanne on 2013. aasta suveks välja pakkuda seadusemuudatused, et iga Eesti inimese põhiõigused oleksid kaitstud. "Tunnustan selles protsessis peaprokuröri, kes on asja tõsiselt käsile võtnud ja peab tähtsaks inimeste põhiõiguste paremat kaitset ning kiiremat kriminaalmenetlust," lisas Michal siiski pika kriitika lõppu.
Michal jätkas Heili Sepa kritiseerimisega.
"Heili Sepp kirjutab 23.11.2012 Postimehes ka „On väljendatud kartust, et määruse avalikustamisega võeti selles nimetatud isikutelt ära kaitseõigus. Sellel hirmul ei ole alust, sest kaitseõigusest kui põhiõigusest räägitakse siiski vaid isiku puhul, keda riik kahtlustab või süüdistab süüteos.“ Tegelikult võttis prokuratuur kriminaalasja lõpetamise määruses anonüümsete lõikude avaldamisega inimestelt sisulise kaitseõiguse ära," teatas Michal.
"Kuid võibolla oli just sellist juhtumit vaja, et märgata meie õigussüsteemi auke ja vajakajäämisi ning seda, et süütuse presumptsiooni mõistmine Eestis on kahjuks idaeuroopalikult habras. Süütut inimest ju ei uuritaks, sest kui juba uuritakse, siis ei saa ju olla süüta?" lisas Michal.
"Kui asjad ei muutu, kardan, et kriminaalmenetlusi, mille proportsionaalsuses on põhjust kahelda, tuleb Eestis veel," hoiatas endine justiitsminister.
Need probleemid ei ole meile ainulaadsed. Proportsionaalsuse ületamise ja suure kriminaaliseerimiskirega võitlevad tema sõnul paljud hiljuti vabaduse saanud riigid. "Eestit esindanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste on praegusele Eesti praktikale andnud väga karmi hinnangu ja öelnud, et selliste asjade Inimõiguste Kohtu lauale jõudmisel oleks olnud väga selge, et tegemist oleks tugevalt ebaproportsionaalse riigipoolse tegutsemisega," lisas Michal. Maruste on Refomierakonna riigikogu liige.
Esmaspäeval valiti Michal pressi vaenlaseks ja tema kriminaalasja uurimist juhtinud Sepp pressi sõbraks. Sepp eitas pressi sõbraks valimise teemal Terevisioonis intervjuud andes ajakirjanduse ära kasutamist. "Enamik eelmist aastat ajakirjandusega suheldes möödus nii, et ma ütlesin, et ma ei saa midagi öelda. See tähendab seda, et enamasti ei anna õiguskaitseorganid jakirjandusele selles ulatuses informatsiooni, mis ajakirjanduse eesmärkidest lähtudes oleks hea," vahendas ERRi uudisteportaal.
Rääkides kriminaalasja lõpetamise määrusest, milles oli tsiteeritud Reformierakonna liikmete ütlusi, selgitas Sepp, et selles pidid olema väga selgelt ja läbinähtavalt kirjas lõpetamise põhjused. Seda vältimaks kõiki kahtlusi kinnimätsimises või poliitilises mõjutamises, sest prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas olev asutus.
Kriminaalasja lõpetamise määruse avalikustamist nõuab tema sõnul aga seadus.
