"Mingi organ peab olema, kes teostab järelvalvet," lausus Lang Kuku raadio saates Vanamehed Kolmandalt. "Kui pole vabariigi valitsus, siis olgu peale. Me tingimata ei taha seda vastutust ja kohustust," lisas Lang. Ent sel juhul peab keegi teine vastutama ja kontrollima.
Kui see peaks olema ERRi nõukogu, siis esimene küsimus on, et kuidas tagada, et ERRi nõukogus oleksid esindatud inimesed, kes jagavad matsu. Kui kirjutad seadustesse punkti, et ERRi nõukogu liikmed ei tohi olla suhtes ühegi eraringhäälignuga, siis väikeses Eestis välistatakse sellega Langi sõnul kõik inimesed, kes ringhäälingust midagi teavad.
Seetõttu ongi nõukogus need, kes justkui teavad, aga ei tea ka. "Aastaid on nõukogu olnud juhatuse kummitempel. Nüüd on tähtede seis muutunud ja nõukogu on hakanud esitama juhatusele ebameeldivaid küsimusi. Üks juhatuse liige lasti lausa lahti," lausus Lang.
Lang nõustus ka erakonnakaaslane Igor Gräzini kriitikaga, mis puudutas ERRis kasutatavat keelt. "Ei saa olla, et ERRis laiutab tänavanurgalt pärit vigane eesti keel, mis on hakanud seal domineerima," teatas Lang.
Gräzin juhtis Langi sõnul tähelepanu sellele, et ERRi keelekasutus ei pruugi alati olla kõige mõistlikum. Langi sõnul vastati Gräzinile, et tal pole voli midagi nõuda. ERR tahab välistada ka nõukogu sekkumise nende asjaajamisse. "Aga küsimus on, et kui seadust ei täideta, siis mis juhtub," küsis Lang.
Samuti on tema sõnul vale, kui saadete valik ajab taga vaatajanumbreid ja pöörab vähem tähelepanu sisule. Kultuuriministri sõnul on kahetsusväärne, kui sisulist tegevust varjutab jutt, et andke meile raha, oleme alafinantseeritud. Kui nõukogu süvenes hiljuti ERRi uue maja projekti, siis selgus, et seda polegi vaja ja oluliselt väiksemate summade kulutamisega saaks parema tulemuse.
Avalik-õiguslik ringhääling peab Langi sõnul jõudma ka nende inimestegruppideni, kuhu erameedia ei jõua. Nõudmine, et ERRil oleks suur vaatajaskond ja kuulajaskond, on Langi sõnul vale.
