FOTOD: Pärnus varitsevad surmavad jääpurikad

Talv tuleb alati heakorra asutustele ja majahalduritele ootamatult. Eriti veel tänavune oma rohke lumesaju ja jääpurikate tekkeks soodsa ilmastikuga. Kahjuks peituvad toredas talveilmas ohud, mis võivad suisa eluohtlikuks kujuneda.

Aastast-aastasse probleeme külvanud jääpurikad tekkisid tänavu suhteliselt varakult. Ebameeldiv üllatus majaomanikele. Tunnine jalutuskäik Pärnus tõestas seda. Eluohtlikud jääpurikad ähvardasid möödujaid  pühapäeva hommikul nii Riia maanteel kui südalinnas. Erilist aktiivsust nende tõrjel ei kohanud, ainult kahe maja katuselt roogiti lund. Nähtud ohuallikad kõrgusid kõik intensiivse kasutusega jalakäijate alal. Jahmatust lisas seegi, et  kaitstud polnud isegi büroode ja kaupluste sissepääsud. Erandina torkas silma üks ärihoone, mille ohuala oli turvalindiga piiratud. Vähemalt keegi oli püüdnud tähelepanu juhtida.

Võib mõistada majaomanikke ja haldureid, kõike üleöö korraldada on raske. Omad piirid seab kindlasti vastava tehnika ja töömeeste kättesaadavus, samuti mängib oma rolli asjas raha. Mõistagi pole see nii lihtne kui kõrvalt õpetajale tundub. Alustada võiks siiski heast tahtest ja hoolivusest. Ohutuslint ja paar kaigast ei tohiks kellegile kättesaamatu olla. Selle odava vahendiga teavitaks jalakäijaid ohust ja kindlasti hoiaks ära nii mõnegi õnnetuse.

Pärnu juurde tagasi pöördudes jäi silma veel üks õõvastav moment. Büroohoone, mille katuselt alla sadanud jääkamakas nõudis eelmisel talvel ühe inimelu oli tänagi katuse servadest jääst tiine. Ei õpita ka kriminaalmenetlusest, kõik on nagu hane selga vesi.

Käes on taas periood, kui jalutades tuleb pea kuklasse suruda, hoidumaks vigastustest, mis võivad lõppeda haiglas või halvemal juhul isegi surnukuuris. Täiskasvanud inimene ehk suudab märgata taevast varitsevaid ohte, kuid kas alati – unustamine on nii inimlik. Rääkimata lastest, kes vaatamata õpetussõnadel mänguhoos kaotavad ohutunde. Loota pole tegelikult kellegile, ei majaomanikele, ei halduritele ega ka iseendale. Ehk ainult heale õnnele...