Argo Luude: Kliendil peab olema õigus valida prügivedajat
Viimasel ajal on avalikkuses diskuteeritud jäätmeveo tuleviku üle. Kuna teema puudutab erinevaid osapooli, siis on ka arvamused erinevad. Eesti Jäätmekäitlejate Liit on teinud Riigikogule ettepaneku muuta Jäätmeseadusega reguleeritud jäätmevedu lihtsamaks ja kõigile arusaadavamaks.
Põhiline muudatus oleks see, et kliendil oleks õigus valida endale ise jäätmevedaja. Üllatusena on seadusemuudatuse kõige suuremad vastased kohalikud omavalitsused. Kõiki tehtud ettepanekuid peetakse toimiva süsteemi lõhkumiseks ning ollakse kindel, et seadusemuudatus toob endaga kaasa hinnatõusu, kuigi Eesti Jäätmekäitlejate Liit on selgelt mõista andnud, et seadusemuudatus ei too kaasa hinnatõusu.
Hiljuti avaldas antud küsimuses oma seisukoha ka Konkurentsiamet ja leidis, et tänane jäätmeveokorraldus ei vasta täielikult põhiseadusele ning antud olukorra parandamiseks tuleb teha muudatusi.
Miks on vaja praegust süsteemi muuta?
Muudatustele vastuseisjad ründavad hinnatõusu argumendiga, väites, et tänane korraldus aitab hinnad kontrolli all hoida. Vastuväitena toon näite Zimbawest, kus riigivõim samuti soovis hindu administratiivsete meetmetega kontrolli all hoida, pannes kogu riski kasvavate kulude eest ettevõtjatele. Tulemuseks oli see, et ettevõtjad hülgasid oma ettevõtted ning riiki tabas kaos.
Õnneks ei ole Eesti jäätmekäitluses asjad veel nii hullud, kuid trendid on siiski murettekitavad. Kui veel mõni aasta tagasi tegeles Eestis jäätmete kogumise ja transpordiga ca 20 ettevõtet, siis tänaseks on neist järel 3,5. Teisisõnu kolm suurt ja paar väikest. Nii drastiline teenusepakkujate vähenemine peaks murelikuks tegema igaühe, kes tänasest päevast natukenegi kaugemale soovib mõelda. Ettevõtted ei loobunud teenust osutamast lihtsalt sellepärast, et kusagil mujal on parem, vaid probleemiks on tänane jäätmeveo süsteem. Ettevõtted ei konkureeri mitte klientide ega parema teenuse nimel, vaid konkureeritakse turule saamise õiguse pärast.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et praeguse jäätmeveo korralduse järgi peaks uutel tegijatel olema lihtsam turule pääseda, siis tegelikkus on teine. Korraldatud jäätmevedu eeldab, et konkursi võitnud ettevõte peab olema võimeline tegema lühiajaliselt väga suuri investeeringuid. Samuti nõutakse kõikidelt teenusepakkujatelt pikaaegset kogemustepagasit, mistõttu on neil keeruline alustada, kuna vastavat kvalifikatsiooni omavaid inimesi ei ole lihtne leida.
Kuna hanke võitja valitakse hinnapõhiselt (võidab see, kes teeb madalaima pakkumise), siis puudub ettevõtetel raha heade spetsialistide palkamiseks ning tulevikku vaatava tehnika soetamiseks. Eeltoodut arvestades võib kindlat väita, et jäätmevedu pakkuvate ettevõtete arv väheneb tulevikus veelgi, kuni järele jääb heal juhul kaks ettevõtet. See aga tähendab, et konkurents muutub olematuks ning teenusehinnad hakkavad kiiresti kasvama.
Seaduserikkumised konkurssidel
Olen veendunud, et sellise olukorra saabudes leiavad omavalitsuste esindajad tänasest veelgi tugevamalt, et probleemi lahendamiseks tuleks hakata looma munitsipaalmonopole, kus omavalitsus korraldab administratiivsete hindadega jäätmeveo oma territooriumil ise. Väidetakse, et erinevalt eraettevõttest omavalitsusmonopol kasumit ei soovi, kuid millegipärast ei avaldu see kuidagi teenusehindades. Teame ju kõik, millist raha küsivad omavalitsustele kuuluvad vee- ja kütteettevõtted. Jah, kasum ei pruugi neil väga suur olla, aga see-eest on hinnad sageli ülikõrged.
Soovist mitte sellisesse tulevikku sattuda, on Jäätmekäitlejate Liit teinud ettepaneku muuta jäätmeseadust. Nii majandusteadus kui ka praktiline ajalugu on tõestanud, et vaba konkurents on parim viis hoida hinnad tasakaalus ning tagada klientidele hea teenindus. Praegune korraldus annab omavalitsuste esindajatele võimaluse konkursitingimustega manipuleerida, lubada madala hinnaga ettevõtte turule, et siis hiljem hinnad „vajalikule” tasemele tõsta. See ei ole probleem ainult Tallinnas, seaduserikkumisi ja onupojapoliitikat kohtab väikestes omavalitsustes vaat et enamgi.
Korraldatud jäätmeveo seitsme aasta pikkuse ajaloo juures on märkimisväärne hulk näiteid, kus konkursse pole ausalt läbi viidud. Mõnede juhtumite puhul on kohus hiljem seaduserikkumised tuvastanud, kuid on olnud ka seaduserikkumisi, mis on nii peenelt korraldatud, et ka kohtul pole olnud teha muud kui käsi laiutada. On selge, et turu vabamaks laskmine vähendab selliste juhtumite osakaalu märkimisväärselt.
Kes on tutvunud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettepanekuga seaduse muutmiseks, saab aru, et paljud meedias kajastust leidnud hirmud ei ole põhjendatud. Keegi ei soovi tagasi pöörduda olukorda, kus jäätmed metsa alla rändasid. Kaugel sellest. Muudatusettepanekute kohaselt võiks monopoolse jäätmevedaja asemel ühte piirkonda teenindada mitu erinevat ettevõtet ning klientidel oleks võimalus nende hulgast valida endale parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenusepakkuja.
Mulle jääb arusaamatuks, miks arvavad muudatuste vastased, et selline korraldus toob kindlasti kaasa hinnatõusu. Hinnad on tõusnud ka praeguse korralduse juures, sest kui kütusehinnad ja käitlustasud tõusevad, siis on paratamatu, et selle maksab lõpuks kinni tarbija.
Uue korralduse alusel oleks kliendile võimalik teha pakkumine, mis lähtub tema reaalsetest vajadustest, mitte ametnike soovidest. Kuigi inimestele on loomuomane seista muutustele vastu (omavalitsused olid 7-8 aastat tagasi praegu kehtiva korralduse vastased), ei tähenda see, et kõik muudatusettepanekud tuleks automaatselt prügikasti heita. Riigikogule saadetud ettepanekud Jäätmeseaduse muutmiseks annavad klientidele võimaluse valida teenus lähtuvalt oma reaalsetele vajadustele ning omavalitsused saaksid kokku hoida suure hulga kulusid. Võidaksid kõik!
