Eestis tehti esmakordselt lastehaiglas operatsioon, mis aitab liikumispuudega haigeid
6. detsembril kell 14.00 suundus uue meetodi eestvedaja, Tallinna lastehaigla kirurg Ann Paal koos kolleegidega Berliini Charitee kliinikust, professor Hannes Haberli ja doktor Theodor Michaeliga operatsiooniplokki, kus 16-aastasele tüdrukule paigaldati baklofeenpump.
„Kirurgiliselt ei olnud tegemist väga keerulise operatsiooniga ning mujal maailmas on ravimeetod kasutusel vähemalt paar aastakümmet – nii kaua on seda kasutanud näiteks põhjanaabrid soomlased, kellel on praeguseks umbes 200 nahaaluse pumbaga patsienti,“ ütles tüdruku raviarst, lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonna juhataja doktor Valentin Sander.
„Eestis tehti selline operatsioon meie andmetel esmakordselt ning ootused on kõrged – see teraapia tõotab tuua leevendust väga suurele protsendile raske liikumispuudega haigetest, kelle ravivõimalused seni on olnud üsna kasinad, et leevendada erinevatel põhjustel tekkinud lihastoonusemuutusi. Nende patsientide probleem ei ole ainult lihaste kangus, vaid ka selle tekitatud krooniline valu.“
„Muidugi on olemas ka suukaudselt võetavad lihastoonust alandavad ravimid, kuid vajaliku efekti saavutamiseks oleksid vajalikud väga suured ravimikogused, mis tekitavad paraku raskeid kõrvaltoimed, nagu neelamishäired, krambid, teadvushäireid jne,“ selgitas Sander.
"Uue ravimeetodi innovatiivsus seisneb selles, et ravim viiakse otse kesknärvisüsteemi ning vajalikud ravimikogused on sadakond korda väiksemad kui suukaudsel manustamisel ning kõrvaltoimeid saab pea täielikult vältida. Nüüd jääb üle ainult küsimus, kuidas tagada ravimi pidev „laekumine“ kesknärvisüsteemi. Selleks paigaldatakse patsiendi kõhulihaste vahele kõrgtehnoloogiline pump, mis spetsiaalse toru kaudu ravimi seljaajukanalisse viib. Ravimikoguseid saab reguleerida spetsiaalse kehavälise puldi abil."
Operatsioon ja pärastine jälgimine on kulukas: patsiendid peavad käima regulaarselt kontrollimas ravimidooside sobilikkust ja täitmas tühjenenud ravimreservuaari.
Kokku maksab selline seade ligikaudu 10 000 eurot, lisaks tekivad kulud pumba ravimiga taastäitmisel – umbes 1000 eurot maksab ravimi „pumbatäis“, millest võib jätkuda kolmeks kuni kuueks kuuks. Hind ongi ilmselt peamine põhjus, miks meetodit siiani Eestis kasutatud ei ole.
Doktor Sanderi sõnul vajaksid Eestis aastas baklofeenpumpa 5–6 patsienti. Juba praegu on ootel kolm patsienti, kellel sellest olulist elukvaliteedi tõusu võiks oodata.
Haigekassa veel baklofeenpumba soetamise ja paigaldamise eest ei maksa. Esimese baklofeenpumba ostu ja operatsiooni eest tasub Tallinna Lastehaigla Toetusfond.
Praegu on koostamisel taotlus uue ravimeetodi juurutamiseks. Seejärel kaaluvad sotsiaalministeerium, haigekassa ja ravimiamet meetodi tõenduspõhisust, kulutasuvust ning taskukohasust meie ravikindlustussüsteemile. Selleks võib kuluda mitu aastat. „Kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi saaksime ametlikult baklofeenpumbaravi kasutusele võtta ehk 2014. aastal,“ loodab Valentin Sander.
