Ants Leemets: Tallinna linna (d)efektne eelarve aastaks 2013
Avaliku sektori eelarvete puhul on kombeks nii, et valitsejad kiidavad parimaks ja opositsioon laidab kui saamatut käkerdist. Antud juhul ütlen, et eelarve on päris hea, aga tal on mõningaid olulisi vigu.
Investeeringute eelarve on heaks indikaatoriks, et aru saada kuidas ja kuhu linn areneb. Kõigepealt hakkab silma, et linn laenab. Laenu võetakse valimisaastale kohaselt ehk 48,6 miljonit eurot. Samas makstakse tagasi olemasolevate laenude katteks 14 miljonit ja lisaks 33 miljonit PPP (era-ja avaliku sektori koostöö) projektidest tulenevate kohustuste katteks.
Seega laenu võeti 48,6 ja maksti tagasi 47 miljonit, mis näitab, et laenudest uut raha eelarvesse juurde ei tulnud. Kuigi linn peab kinni kehtestatud normatiividest, on vanad laenud ja muud võetud kohustused tõsine koorem ja järgnevatel aastatel kohustuste koorem pigem suureneb.
Hoolimata valimisaastast ei ole rõhk investeeringutel ja suurematest töödest tasub mainida Ülemiste liiklussõlme, kuhu läheb 24,1 miljonit. Pidevalt alarahastatud lasteaedade investeeringud on tagasihoidlikud 4,6 miljonit eurot.
Uhkematest projektidest leiab eelarvest 12,8 miljoni eest tehtavad Tondiraba jäähall, Haabersti pneumohall ja Tondiraba golfiraja projekteerimine. Kaks esimest on väga vajalikud ja tervitatavad, kuid golfiraja projekteerimine tekitab nõutust. Linnavalitsus tahab oma golfiväljakut juba pikemat aega, aga milleks seda vaja on...?
Võib loota, et järgmisel aastal avab oma uksed Kultuurikatel, mis pidi saama valmis kultuuripealinna aastaks 2011. Selle nimel loobuti Linnateatri suure lava ehitusest ja suunati raha rahvahääletuse abil kultuurikatlasse. Ükskord ta valmib ja ükskord tehakse loodetavasti korda ka linnahall, mis varsti tähistab oma lagunemise kümnendat juubelit.
Järgmise aasta eelarvest selgub, et ühistranspordi eest tuleb maksta 52,5 miljonit, millest piletituluks linna külaliste arvelt on planeeritud 6,5 miljonit. Seega peavad 46 miljonit eurot käima välja mitte ühistranspordi kasutajad, vaid kõik tallinlased üheskoos.
Iga linlane imikust raugani peab maksma 115 eurot aastas, mis ei olegi väga suur summa. 115 eurost palju hullem on see, et linn ei panusta kaasaegse linnatranspordi kujundamisele, vaid püüab säilitada olemasolevat. Nii jätkates oleme me 10 aasta pärast ikka samal tasemel - rohkem on sellesse valdkonda vaja uusi ideid ja hoopis kaasaegsemat linnaplaneerimist.
Avalikud suhted on linnavalitsusele väga tähtsad ja sinna kulub 2 miljonit, lisaks veel Tallinna TV 3 miljoni suurune kulu. Mõistagi paisuvad need numbrid eelmise eelarvega võrreldes ja valimiste lähenedes. Opositsioonil on raske midagi vastu panna, sest kogu seda raha kamandab valitsev erakond.
Sünnipäevade puhul makstav toetus pensionäridele võtab eelarvest ligi 7 miljonit eurot. Lisaks on tekkinud apteegitoetus - iga pensionär peaks saama 52 eurot, aga ainult juhul, kui ta külastab õiget apteeki. Sellega on aga väike segadus. Linnapea Edgar Savisaar kuulutas selle välja ja siis selgus, et raha ei tulegi eelarvest, vaid mingist erafirmast. “Mingist” sellepärast, et opositsioonile ei ole näidatud lepingut ja selles sisalduvaid tingimusi.
Kokkuvõttes on eelarve päris hea.... kuid mõned agad muidugi jäävad. Invatranspordile peaks raha juurde panema. Ratastoolis inimesed ei saa kasutada tasuta ühistransporti, kuna see ei ole suures osas ligipääsetav. Vajalik summa oleks 100 tuhande euro piires, mis ei ole võrreldav näiteks linnavalitsuse enda kulude suurenemisega.
