Terviseamet: sügeliste plahvatuslikku levikut praegu pole

Paljud lapsed ja vanemad on viimasel ajal pöördunud perearsti poole või avaldanud suhtlusportaalides, et kehal esineb sügelevat löövet, mille puhul võib olla tegu sügelistega, terviseameti andmetel pole aga sügeliste plahvatuslikku levikut toimunud.

„Terviseametile laekunud info kohaselt ei saa küll öelda, et sügeliste leviku osas midagi erakorralist oleks juhtunud,“ ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri Delfile.

Terviseameti andmetel oli novembri seisuga Eestis registreeritud 928 sügelistesse haigestumise juhtu, neist 135 juhtu lisandus novembris. Detsembris lisandus veel 54 juhtu üle Eesti.

Saluri meenutas, et 2011. aasta 11 kuuga registreeriti Eestis kokku 893 sügelistesse haigestumist ja aastal 2010 kokku 1072 juhtu.

Terviseamet soovitab kahtluse korral abi otsida oma arstilt, olgu see siis pere- või nahaarst.

Kui lööve pole mandariinidest või šokolaadist, võivad olla sügelised

Perearsti poole ongi viimasel ajal abi saamiseks pöördunud patsiente, kes kurdavad sügelust. Perearst Eero Merilind soovitab vaadata oma nahka. Ta tõdeb, et kuigi on palju mandariinide ja šokolaadi söömist, mis võib löövet tekitada, on liikvel ka sügelised.

„Kui sügelus püsib pikemat aega ja see käsimüügist ostetud ravimiga ei taandu, tuleks mõelda ka sügeliste peale,“ sõnas perearst.

Sügeliste tekitajaks on parasiit – sügeliselest. Pärast nahale sattumist tungib lest naha pindmisesse kihti, kuhu uuristab 0,5–1 sentimeetri pikkuse käigu ja muneb munad.

Ehkki minevikus seostati sügeliste puhanguid mittehügieeniliste elamistingimustega, näitab Eesti viimase aastakümne kogemus, et kehvad elutingimused ei ole määravad. Sügelised võivad
tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isikliku hügieeni tasemest.

Sügelemine on eriti intensiivne öösel

Sügeliselestad levivad inimeselt  inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud
nahaga, sealhulgas seksuaalse kontakti ajal. Lestad kanduvad nahalt nahale küllaltki kiiresti.
Levik voodipesu ja aluspesu kaudu toimub lühikese aja jooksul pärast nendega kokkupuudet.

Esmakordselt nakatunud isikul on lõimetusaja pikkuseks 2-6 nädalat enne sügelemise teket.
Eelnevalt sügelisi põdenud isikul tekivad pärast korduvat ekspositsiooni sümptomid 1-4 päeva
pärast.

Nakatamisohtlik periood kestab seni, kuni ravi on hävitanud lestad ja munad - tavaliselt pärast üht või kaht ravikuuri, mille vahe on üks nädal.

Nahale tekib iseloomulik sügelev lööve, mis on eriti märgatav sõrmede vahel, randme ja
küünarnuki siseküljel, kaenla ja vöö piirkonnas, suguelunditel, istmikul, naistel ka
rinnal/nibul; imikutel võib hõlmata ka pead ja kaela, peopesi ja jalataldu. Sügelemine on
intensiivne, eriti öösel.