Soome uuring: noored massimõrvarid kannatavad vaimse tervise häirete all
Soome valitsuse tellitud uuringus noorte toime pandud massimõrvade ajendite kohta rõhutatakse psühhiaatriaalase töö parandamise vajalikkust. Praktiliselt kõik viimase aja massimõrvade toimepanijad on olnud vaimse tervise probleemide all kannatavad noored mehed. Vägivalla ennetamises on suur roll ka peredel.
Soomlased on pidanud viimase kümne aasta jooksul leinama mitmete meeletute massimõrvade ohvreid. Kauhajoki, Jokela ja Myyrmanni sarnased vägivallateod nõuavad seletusi. Pärast eelmisel kevadel toimunud kaks inimelu nõudnud tulistamist Hyvinkääs tahtis valitsus välja selgitada massimõrvade taustad, et selliseid tegusid saaks tulevikus ära hoida, teatab YLE Uutiset.
Siseministeeriumi uuringus käsitleti kaheksat noorte toime pandud ettekavatsetud tapmist. Leiti ka ühendav faktor.
„Sealt kerkis esile üks keskne ühendav faktor ja see oli vaimse tervise probleem,“ ütles Soome siseministeeriumi sisejulgeoleku sekreteriaadi juht Tarja Mankkinen.
Uuringu järgi said kõik vägivallategude toimepanijad, kellel oli diagnoositud vaimse tervise häire, selle vastu ka ravimeid. Sellest aga ei piisanud vägivallategude ärahoidmiseks.
„Paistab, et mõni neist juhtumitest oli muutunud psühhoosiks. Selle vastu depressiooniravimid iseenesest ei aita. Kas sellised noored, kellel on vaimse tervise häirete diagnoosid, vajaksid ka paremat jälgimist ja lisaks ravimitele ka teraapiat?“ küsis Mankkinen.
Uuringus avaldatakse lootust, et psühhiaatriaalast tööd tegevad inimesed hakkavad paremini ära tundma neid noori, kelle puhul on suur risk vägivallategude toimepanemiseks. Praktikas võidaks vägivaldsust välja selgitada näiteks vestluste abil.
Noorte heaolu eest ei saa panna vastutama ühiskonda. Vaimse tervise kujunemisel on suur tähtsus peredel.
„On tähtis, et lapsed saaksid vanematelt ja täiskasvanutelt toetust ja hoolitsust. Sellist normaalset vastastikust mõjutamist pere sees. Sellel on tänapäeva ühiskonnas kohutavalt suur kaitsev tähendus,“ ütles Mankkinen.
Erinevalt üldisest arvamusest ei kaitse väikeses kohas elamine tingimata vägivaldse käitumise eest rohkem kui linnas elamine.
„Kui ollakse üksik ja endassetõmbunud ja jäädakse tugevast kollektiivist välja, on oht endisest suurem, et peas hakkavad keerlema kättemaksu- ja vihamõtted,“ rääkis Mankkinen.
