Ilves: Eesti ei peaks pidevalt otsima uut suurt eesmärki
Mitmed poliitikud on viimase paari aasta jooksul tõdenud, et pärast Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamist ning euro kasutuselevõttu tuleks püstitada uus suur eesmärk, mis mobiliseeriks ühiskonda tegutsema.
Ilves ütles intervjuus BNS-ile, et Eesti võiks vähem mõelda uue suure eesmärgi peale ja mõelda rohkem sellele, mida konkreetselt oleks vaja ära teha.
"Enamik normaalseid riike, kes on Euroopa Liidu ja NATO liikmed, ei püstita endale küsimust, mis võiks olla riigi uus suur eesmärk. Meie kõige suurem eesmärk võikski olla normaalseks euroopalikuks riigiks saamine. Pole mõtet muudkui ette kujutada, et mis olnuks, kui poleks olnud õudust aastatel 1940-1991. Me oleme saavutanud palju, me oleme seal, kus ei ole need riigid, kes ei elanud üle nõukogude okupatsiooni. Kui sa lähed riikidesse, kes ei ole pidanud elama nõukogude okupatsiooni all, nemad ei mõtle, mis võiks olla meie riigi suur eesmärk," märkis Ilves.
"Laulva revolutsiooni torm ja tung, Sturm und Drang, on läbi ja tundkem selle üle rõõmu, et see on möödas. Me oleme 20 aastaga käinud läbi poole Moosese 40-aastasest teekonnast läbi kõrbe ja selle aja jooksul oleme saavutanud palju. Võib-olla tekib inimestes küsimus, et kas see on kõik ja rohkem polegi millegi poole püüelda? Oleme eurooplased, püüelgem siis normaalse euroopaliku ühiskonna poole,“ lausus president.
Uuringufirma Klaster küsis mullu jaanuari lõpus ligi viiesajalt inimeselt, milline peaks olema Eesti uus suur eesmärk pärast NATO ja EL-iga liitumist ning euro kasutuselevõttu.
54,1 protsenti vastanutest leidis, et suur eesmärk on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine ja 27,3 protsenti nägi sihina maailma õnnelikumate inimeste riigiks saamist. 11,4 protsenti vastanutest pidas eesmärgiks iseolemise poole tagasipöördumist ehk väljaastumist NATO-st, EL-ist ja euroalast. 7,3 protsenti nägi sihina maailma rikkamate inimeste riigi ehitamist.
