Prokuratuur ei pidanud Stelmachi ja Raudset pistisevõtmises süüdistanud ärimehi usaldusväärseteks
Mitu aastat tagasi toimunud väidetavat pistisevõtmist poleks prokuratuuri hinnangul olnud võimalik tõendada.
Eelmise aasta lõpus elamislubade skandaali sattunud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach said eelmisel detsembril kukile veel väga tõsise süüdistuse, kui Eesti Ekspressi veergudel süüdistas Vladimir Kleiner, et maksis endistele poliitikutele võimaluse eest soodsatel tingimustel osta Tallinna Sadamale kuuluvaid AS Scantrans aktsiaid 600 000 krooni. Uurimisorganid tegelesid juhtumiga ligemale aasta, kuid juhtumi uurimine sumbus, kuna lisaks Vladimir ja Juri Kleineri väidetele ei suudetud leida ühtegi tõendit, mis võinuks Stelmachi ja Raudse vastu kohtusse minna.
Kleiner väitis ka uurimise käigus, et AS Tallinna Sadam nõukogu liige Raudne ja Stelmach pakkusid talle võimalust soodsatel tingimustel osta AS Scantrans aktsiaid, kui Kleiner maksaks neile esmalt 40 000 krooni ja seejärel edukustasuna 1,8 miljoni krooni ulatuses. Lisaks sellele väitis Kleiner, et Stelmachi sõnul omas Raudne nõukogus piisavalt häid sidemeid, et lisamotivatsiooni korral sadama nõukogu liikmed müügitehinguga nõusse saada.
Ometi ei hinnanud prokuratuur kriminaalasja lõpetamise määruses Kleinerite avaldusi väga usaldusväärseteks, kuna ärimehed ootasid juhtumi avalikustamisega sisuliselt neli aastat. Lisaks sattus Kleinerite omandusse läinud ettevõte õige pea raskustesse ja esitas juba 2011. Aasta alguses kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. „Kas eeltoodud majandusraskustest kohustuste täitmata jätmine võib olla tinginud Igor Kleineri, Vladimir Kleineri negatiivse suhtumise AS-i Tallinna Sadam juhtkonda ning 2011. Aasta lõpus pistise kuritegude osas avalduste tegemise, ei ole Igor Kleiner eeluurimisel selgitanud,“ seisab riigiprokuröri Inna Ombleri kokkuvõttes. „Küll aga lükkavad andmed ümber Igor Kleineri ja Vladimir Kleineri väited mitu aastat hiljem teatamise põhjuse osas, kuna ilmselged majandusraskused ei tekkinud nende juhitud äriühingutel mitte 2011. aastal, vaid juba 2008. aastal.“
Kleinerid ise väitsid ligemale neli aastat ootamise põhjuseks alles 2011. aasta lõpus tehtud ettevõtte majandusliku olukorra analüüs, milles leiti ettevõtte majandusraskuste üheks põhiliseks faktoriks pistise andmine, mis viis raha käibest välja. Raudne ja Stelmach ise ennast kuriteos süüdi ei tunnistanud ning loobusid ülekuulamisel ütluste andmisest. Kuna see pani prokuratuuri silmitsi tõsiasjaga, et peale sõna sõna vastu olevaid avaldusi pole võimalik lisatõendeid koguda ning sellisel juhul on mõttekam kriminaaluurimine lõpetada.
