Marika Valk lõppenud aastast: skandaale oli palju, kuid inimesed ärkasid lõpuks
Koostöö kogu juht Marika Valk leiab, et 2012. aastat jäävad meenutama skandaalid, streigid ja Harta 12, kuid selles pole midagi halba, sest inimesed hakkasid arutama asjade üle, mis meil Eestis viltu.
"Üle pika aja hakkasid Eesti inimesed häälekalt sõna võtma ja arutama asjade üle, mis meil Eestis viltu on, ja neid pole vähe. Protsessid ise aga näitavad seda, et lootus paremale elukorraldusele on olemas," ütles Valk Delfile.
Olulisimaks tööks 2012. aastal peab Valk Eesti riigipidamise kava lähteülesande väljatöötamist, mille autoriks ja töö korraldajaks aastal 2013 on Ülle Madise.
"Kõnealuse kava eesmärgiks on muuta riigi ülalpidamine lihtsamaks, targemaks ja inimlähedasemaks. Tunnustades uue Eesti 20 aasta arengu edulugu, tuleb tulevikku hinnata eelkõige riigipidamise kestlikkust arvestades. Pole võimalik eirata Eesti demograafilisi ja regionaalpoliitilisi protsesse ja neist tulenevaid väljakutseid," ütles Valk.
Valgu sõnul on tegemist Eesti riigi pidamise arengukavaga aastateks 2015-2025. Kava osadeks on riigi pidamise analüüs ja selgitused, soovitused ja ettepanekud erinevate valdkondade kaupa, mille Eesti koostöö kogu Harta osalised esitavad ettepanekute ja raportite kujul arutamiseks valitsusele, riigikogule ja teistele riigiasutustele.
"Kava väljatöötamiseks kutsub koostöö kogu koos Tartu ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse instituudiga ellu ekspertrühma, millesse kuuluvad kogu ja instituudi esindajate kõrval ka vabaühenduste, ärisektori ja avaliku sektori esindajad," lisas Valk.
Valgu sõnul oli koostöö Kogu 2012.esimese poolaasta kandev teema haridus - jaanuari lõpus andis töögrupp ministrile üle haridusstrateegia kui riikliku strateegia välja töötamise lähteülesande. "See on hea näide ühisloome protsessi võimalikkusest tänases Eestis," ütles Valk.
Maikuus toimunud Harta Foorumi baasil sündis aga Harta ettepanek haridusuuenduseks. "Tegime ettepaneku hiljemalt 2013. aasta kevadel vastu võtta riiklik haridusstrateegia 2020 koos vastava rakenduskavaga, mida toetaks ühtlasi EL finantskava 2014-2020," ütles Valk.
Millised on koostöö kogu plaanid aastaks 2013?
"Väga kiireks kujuneb talv-kevad, sest Jääkeldris alanud protsessi - seadusloometalgute praktilise korraldamise kohustuse pani president just koostöö kogule," ütles Valk.
Alates 2006. aastast annab Eesti koostöö kogu välja ka Eesti inimarengu aruannet. 2013. aasta kevadel valmiv „Eesti inimarengu aruanne 2012“ keskendub ÜRO standardse arenguindeksi alusel loodava riikide edetabeli ja Eesti positsiooni tutvustamise kõrval keskselt teemale „Kuidas mõõta arengut ehk indekseeritud Eesti“.
"Ei möödu vist nädalatki, kui mõni rahvusvaheline organisatsioon ei avalikustaks järjekordset riikide edu või ebaedu mõõtvat pingerida, milles Eesti koht või tõus või langus võrreldes eelmise pingereaga ei vallandaks meie meediakanalite vahendusel kirglikku arutelu Eesti edu või ebaedu üle," sõnas Valk.
Missugused neist indeksitest ja edetabelitest on meile aga tõeliselt olulised ning mis puhtalt äri või koguni müra? Selles loobki Valgu sõnul valmiv inimarengu aruanne Eesti juhtivate sotsiaal- ja majandusteadlaste abil vajaliku selguse.
"Kõige mõjukamate ja tõeliselt oluliste edetabelite all üritavad teadlased sünteesida erinevate eluvaldkondade pingeridade nn kaalutud keskmise ning asetada selle toel Eesti arengu ja mahajäämuse teljel õigesse kohta anno 2012.
Samuti üritatakse leida viimaste aastate muutuste taustal vastuseid küsimustele: milline on Eesti arengudünaamika, kuhu oleme teel, mis on Eesti peamised arengupidurid, kas Eesti areng vastab mingitele mustritele või on meile/meie regioonile ainuomane?" rääkis Valk.
Aruande raames viiakse Valgu sõnul läbi ka esinduslik ekspertuuring, mille käigus saame teada poliitikute, ettevõtjate ja noorte teadlaste hinnangu Eesti hetkeseisule ja Euroopa võimalikele suundumustele.
