Psühholoog: inimeste huvi üleloomuliku vastu suureneb ebastabiilsetel aegadel
Inimeste huvi üleloomuliku vastu suureneb ühiskonna ebastabiilsuse aegadel ning seda sõltumata vanusest või rahvusest, ütleb Tartu ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar.
"Üldiselt on õhtumaades traditsioonilise kristluse roll taandunud ja suurenenud erinevate religioossete praktikate osakaal - tegelikult ühiskonnast religioon ei kao, muutuvad vaid selle vormid," kommenteeris Lehtsaar Delfile horoskoopide suurt menu sel nädalal ilmunud Igor Mangi aastaennustuse valguses.
Miks inimesed usuvad astrolooge ja ennustajaid?
Üldiselt suureneb huvi üleloomuliku vastu ühiskonna ebastabiilsuse aegadel. Üksikisiku tasandil on sellele küsimusele võimalikud vaid väga isiklikud vastused - mõned otsivad sisemist kindlustunnet, mõned tunnevad niisama huvi salapärase vastu.
Teatud juhtudel võib üleloomuliku info valdamine tagada positsiooni seltskonnas ning kindlasti pakuvad üleloomulikud praktikad ka suhtlemisvõimalust.
Astroloogia, ennustamine, selgeltnägemine jm okultne praktika ei ole aga kindlasti seotud isiksusetüübiga. See tähendab, et üleloomulikuga tegelejate seas on väga erinevaid inimesi.
Kas Eesti on pigem suurt horoskoobi-usku võrreldes teiste riikidega? Millest see võib tingitud olla?
Mul puuduvad andmed Eesti võrdlemiseks teiste maadega. Julgen väita, et üldiselt on õhtumaades traditsioonilise kristluse roll taandunud ja suurenenud erinevate religioossete praktikate osakaal. On väidetud, et tegelikult ühiskonnast religioon ei kao, muutuvad vaid selle vormid.
Horoskoop on vaid üks võimalik okultne praktika, mida eesti keeles on nimetatud ka ebausuks. Selgeltnägemise, tuleviku ennustamise, vaimude küsitlemise, maagilise sõnamise jt vormide kõrval on horoskoobid ühed levinumad. Praktiseemise määra ja intensiivsust on väga raske määratleda.
Kas horoskoope kalduvad uskuma pigem vanemad või nooremad inimesed?
Horoskoopidele ja teistele sarnastele praktikatele pühendumine ei ole seotud eaga. Vanemaid inimesi iseloomustab väljakujunenud religioosne, ateistlik või ka materialistlik maailmavaade ning see on ebasoodus pinnas erinevateks uuteks spirituaalseteks praktikateks.
Pigem on nooruse huvi salapärase vastu ja kõrgenenud kuuluvusvajadus tegurid, mis toetavad noorte huvi üleloomuliku vastu. Seesugune huvi võib samas aga vabalt tekkida ka vanemas eas.
Miks on nii, et jumalasse uskumine on Eestis pigem arusaamatu nähtus, kuid horoskoopide uskumist peetakse mõistetava(ma)ks?
Statistika kohaselt on Eestis enam kui 400 000 inimest mõne usulise organisatsiooni liikmed. Ilmselt suur osa nendest usub mingil viisil jumalasse ning jumala uskujaid on ka nende seas, kes pole kiriku liikmed. Seega pole kindlasti tegemist anomaalse nähtusega.
Küsimuses esitatud tendents on aga kindlasti olemas. Seda on seletatud religiooni individualiseerumisega, mis tähendab, et igal inimesel on oma usk. Samuti asjaoluga, et meie mõtteviisis taanduvad reeglid, raamid ja traditsioonid ning asemele tuleb pigem sensuaalne ja hedonistlik elutunnetus.
Mulle tundub, et kristlus oma põhimõttekindluse, selgepiiriliste eetiliste põhimõtetega, jumala ülimuslikkuse ning patu ja lunastuse õpetamisega sobitub üha halvemini üksikisiku heaolu rõhutavasse maailma. Paljudel juhtudel saavad just eelnimetatud okultsed praktikad jumalasse uskumisele vastandumise vormiks.
Jumalasse uskumine tegeleb igavikuliste küsimustega, jumalal on oma nõuded inimesele, usk jumalasse on nii intellektuaalne, emotsionaalne kui ka kõlbeline teema. Usk horoskoopidesse tegeleb pigem vahetute ja kogemuslike küsimustega. Mõistetav on see, mida keegi mõista suudab.
