"Alice Järveti kriminaalasjas taotles prokurör Leelet Kivioja täna menetluse kinniseks kuulutamist eraelu kaitseks," ütles Harju maakohtu pressiesindaja Kristiina Ots Delfile.

Järveti võimalik kaitsja Aadu Luberg taotles Otsa sõnul kohtult tänase istungi edasilükkamist, kuna vajab aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks.

Kohus rahuldas mõlemad taotlused ning kuulutas selle kriminaalasja menetluse kinniseks ja määras istungi ajaks 29. jaanuari 2013.

Järveti suhtes käivitus kriminaaluurimine 2009. aasta aprillis karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ja mille eest kohtus süüdimõistmisel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

2011. aasta oktoobris jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata Järveti süüdimõistmise politseiandmebaasist "Kairi" andmete lekitamises, samaks jäi ka Harju maakohtus mõistetud rahaline karistus 9398 eurot.

Seejärel esitas Järvet Tallinna ringkonnakohtu otsusele kassatsiooni riigikohtule.

2012. aasta 5. aprillil tühistas riigikohus Alice Järveti süüdimõistmise täies ulatuses nii Tallinna ringkonnakohtus kui Harju maakohtus ning saatis süüasja maakohtule uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus.

Sama aasta juunis saatis Harju maakohus Järveti süüasja politseiandmebaasist andmete lekitamise süüdistuses prokuratuurile tagasi, toetudes riigikohtu lahendile, et Järveti kriminaalasja süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele.

Prokuratuur süüdistab Järvetit selles, et töötades Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina, avaldas ta talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet.

Järvet saatis töökoha e-posti aadressilt oma toonasele elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile elektronkirja, mis sisaldas ühe naise tervist ja eraelu puudutavat teavet. Mõne aja pärast saatis Järvet Korpile järgmise elektronkirja, mis sisaldas ühe mehe ja kahe naise eraelu puudutavat teavet, selgus eeluurimisel.

Samas oli Järvet prokuratuuri kinnitusel teadlik, et politsei andmekogu kasutajal on keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tema tööülesannete täitmisega, ning anda edasi teavet kolmandatele isikutele. Järveti töökohustuste hulka nimetatud teabe edastamine ei kuulunud, samuti edastas ta infot selleks õigustamata isikule, selgus eeluurimisel.

Järvet on süüdistused tagasi lükanud. Samuti vaidlustas ta kohtus oma vallandamise, kuid nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus jättis õiguse prefektuurile. Riigikohus ei andnud Järveti kaebusele menetlusluba.