Välisesinduste sõidukid osalesid mullu 24 liiklusõnnetuses
Kuna välissaatkondade ja –esinduste autode roolis võib olla diplomaatilist puutumatust omav isik, siis on nende juhtumite menetlemine siinsetele ametkondadele väga ebameeldiv, sest piltlikult öeldes minnakse sisejulgeoleku tagamise nimel võõrriigi ametnike kallale.
Kui enamik 24 õnnetusest, milles osales diplomaatilise esinduse auto ehk sinise numbriga masinad, olid suhteliselt süütud plekimõlkimised, siis viie juhtumi puhul tahtis politsei ka väärteomenetlust alustada.
Protseduurireeglid näevad ette, et kui politsei soovib alustada diplomaatilise esinduse autoga juhtunud õnnetuse menetlemist, tuleb kõigepealt välisministeeriumi vahendusel paluda välisesinduselt luba, kas tohib uurimist alustada. Mullu sai välisministeerium kolmel korral politseile eitavalt vastata.
Üks juhtumitest, mille osas politsei menetlusloa sai, käsitles juriidilises keeles mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muud rikkumist ehk siis juht pööras näiteks „telliskivi“ märgi alt sisse või eiras „anna teed“ märki ning põhjustas õnnetuse. Selle eest määrati rikkujale rahatrahv.
Teine juhtum oli konkreetsem, kuna tegemist oli purjus peaga autoroolis olnud diplomaadiga, kellelt saatkond menetluse jaoks diplomaatilise puutumatuse eemaldas. Talle määrati karistuseks rahatrahv ning peatati juhtimisõigus.
Politsei ei pea võimalikuks avalikustada kummagi juhtumi detaile, nagu näiteks väärteo sooritanud isikute rahvust ning ametit.
Saatkonda ei saa survestada
Arvestades, et diplomaatiline puutumatus on omistatud rahvusvaheliste kokkulepete alusel, siis on siseriiklikult võimalik küllaltki vähe ära teha selleks, et diplomaate kohalikule seadusandlusele allutada.
Justiitsministeeriumist öeldi Delfile, et seadus ei välista samas hoiatustrahvi teadete saatmist välisesindustele.
Diplomaatiline puutumatus on üksnes diplomaadil ning juhul, kui autoroolis on tavaline saatkonna autojuht, kellel ei ole diplomaatilist puutumatust, võib talle ka trahvi teha. See võiks kõne alla tulla näiteks kiiruskaamerate puhul, kuid siis oleks vaja teada, kes kiiruseületamise hetkel roolis oli.
Tulenevalt hoiatustrahvi menetluse erisusest, on üldmenetluse alustamiseks – et tuvastada konkreetselt roolis olnud isik – vajalik esinduse enda taotlus. Seega võib öelda, et trahviotsuseni jõudmine ning selle ära maksmine sõltub ikkagi saatkonna otsusest.
Mingi mõju siiski trahviteadete saatmisel saatkondadele on, sest pärast seda, kui politsei hakkas 2011. aasta lõpus kiiruskaamerate vaateväljas kihutanud siniste numbritega autodele trahviteateid saatma, on nende kiiruseületamise arv keskmiselt poole võrra vähenenud, kirjutas Eesti Päevaleht mullu suvel.
Mupo kutsub korrale
Tallinna munitsipaalpolitseist öeldi Delfile, et neil tuleb ette diplomaatilise esinduse sõidukeid, kes on valesti parkinud ning nende tarbeks on neil lausa eraldi hoiatusblankett, mis pannakse parkimiskorda rikkunud autojuhi sõiduki aknale.
Hoiataval teatisel on muu jutu seas kirjas ka meeldetuletus diplomaadile, et „Viini konventsiooni artikli 41 p 1 kohaselt peab iga diplomaatilisi eesõigusi ja puutumatust kasutav isik järgima asukohariigi õigusakte“.
Mupo teavitab juhtunust ka välisministeeriumi, kellel omakorda on võimalus teavitada konkreetse välisriigi esindust, kelle heaks töötava isiku auto valesti parkis.
2011. aasta sügisest kuni möödunud aasta aprillini registreeris sääraseid rikkumisi diplomaatilise esinduse sõidukite poolt ette keskmiselt üks kuni kolm korda kuus.
