Vigastustesse surnutest 65 protsenti olid õnnetuse hetkel joobes
Uurides vigastussurmasid otseselt esilekutsuvaid tegureid Eesti 18-64 aastase inimeste hulgas, selgus, et alkoholijoove oli üliraskete vigastuste juhtivaks põhjuseks.
Kõigist uuritud 18-64 aastasest vigastussurma ohvritest oli fataalse sündmuse ajal joobes 65 protsenti, selgub alkoholipoliitika rohelisest raamatust.
Kõige sagedamini registreeriti neil raske joove, keskmises ja kerges joobes oli vastavalt 25 ja 17 protsenti surmavalt vigastatutest.
Alkoholi tarbimisega seotud tervisekaost 34 protsenti on tingitud välispõhjustest, millest omakorda 60 protsenti langeb noore täiskasvanu ikka ehk vanusevahemikku 15 kuni 44 eluaastat.
Seega on eriti suur osakaal alkoholijoobega seotud vigastussurmadel parimas tööeas elanikkonna hulgas.
Sageli on surma otseseks põhjuseks liigjoove
2011. aastal kuulus Eestis õnnestuslike vigastussurmade hulgas esikoht nii meeste kui naiste hulgas mürgistustele, mille peamiseks põhjuseks on tuvastatud etüülalkoholi liigjoomine.
Alates 20. eluaastast kuni 60. eluaastani on meeste vigastussurmade hulgas esikohal vahelduvalt kas mürgistus või enesetapp. Keskealistest suitsiidi sooritanutest enamik ehk 82 protsenti olid alkoholi liigtarvitajad.
Välispõhjustest olulisemad tervisekao põhjused on liiklusvigastused ja vägivald, mis kokku põhjustavad ligi pool meeste alkoholiga seotud välispõhjuste tõttu kaotatud eluaastatest.
Roolijoodiku süül hukkus 14 inimest
Eestis toimus 2011.aastal joobes autojuhtide osalusel 180 liiklusõnnetust, milles hukkus 14 ja sai vigastada 257 inimest.
Niisuguste õnnetuste osakaal kõigist liiklusõnnetustest moodustas ligi 12 protsenti neis hukkus 14 protsenti kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest.
Alkoholijoobes või alkoholijoobe jääknähtudega on politsei andmetel viimastel aastatel olnud ligikaudu üks protsenti mootorsõidukijuhtidest, seega saame joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste puhul öelda, et väike grupp inimesi põhjustab suure kahju.
Enamus mõrvaritest on joobes
Eestis oli 2011. aastal 7,5 tahtlikku tapmist 100 000 elaniku kohta, valdavas enamikus Euroopa riikides oli see näitaja alla 2. Tahtliku tapmise toimepanijatest on valdav enamus olnud alkoholijoobes ja poolte ohvrite verest on verest leitud alkoholi.
Ligikaudu pooled pere- ja seksuaalvägivalla juhtumitest on küsitluste andmetel seotud alkoholi tarbimisega. 2005. aastal läbiviidud uuringust selgus, et aastas sai vägivalla tõttu vigastada 41 000 naist, neist 7000 sai raskeid ja eluohtlikke vigastusi, pooled juhtumid olid seotud alkoholi tarbimisega.
Alkoholist tingitud majanduslikud kahjud
WHO hinnangul põhjustab alkoholitarbimine üle 6 liitri elaniku kohta tõsiseid tervisekahjusid, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.
Alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigestumise tõttu kaotatud tööpäevade, ravikulude ja enneaegse surmaga seotud kahjud moodustavad 2-5 protsenti SKP-st.
Aastast majanduslikku kahju seoses kaotatud eluaastate ja nende kestel loomata jäänud väärtusega hinnati Eestis 2006. aastal vähemalt kahe miljardi krooni ehk 130 miljoni euro suuruseks.
Alkoholi liigtarbimise tagajärjel enneaegsest suremusest ja haigestumisest tingitud kogukahju majandusele võis samal ajal jooksevhindades olla ligi 6 miljardit krooni ehk üle 380 miljoni euro.
