Ansip: Rein Raud ei järginud õppehoone ehitusel ministeeriumi juhiseid

Tallinna Ülikooli endine rektor Rein Raud tegutses Astra õppehoone ehitusel omavoliliselt ega järginud haridus- ja teadusministeeriumi juhiseid ning oleks pidanud valitsusjuhi Andrus Ansipi hinnangul korraldama uue ehitushanke. Astra õppehoone arhitekti Ignar Fjuki sõnul toetub peaminister ekslikele andmetele, ehkki ülikool on edastanud ka tõese info.

Peaminister Andrus Ansip ütles eile riigikogus riigihangete teemal küsimustele vastates, et ehkki endine rektor on viidanud sellele, et ta on teinud oma toimingud kooskõlas haridus- ja teadusministeeriumiga, on temal suisa vastupidine informatsioon.

„Haridus- ja teadusministeerium ei kinnita endise rektori Rein Raua väiteid selle kohta, et nende juhiseid oleks järgitud,“ lausus Ansip eile riigikogu ees. Küsimusele, miks rektor otsustas uut konkurssi mitte välja kuulutada, vastas Ansip, et see oli rektori isiklik valik ja juriidiliselt võib see valik tõepoolest olla korrektne.

Keskerakonna liikmete arupärimisele vastates ütles Ansip, et Tallinna Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb autonoomselt ning vastutab oma juhtimisotsuste eest iseseisvalt. Küll aga on haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul projekteerimis-ehitushankele eelnenud tegevused, ja projekteerimine teostatud ebakorrektselt.

Ansip meenutas oma vastuses, et 2006. aastal tehti eskiisprojekti hange, mille eeldatav maht oli umbes 2000 ruutmeetrit, samas muutus lepingu maht töökäigus oluliselt ning lõpuks kasvas 11 000 ruutmeetrini. Mahu ja maksumuse olulisel muutumisel tuleb vastavalt seadusele kaaluda uue konkursi korraldamise vajadust.

„Riigihangete seaduse kohaselt on hankelepingute muutmine objektiivsetel asjaoludel lubatud, aga kindlasti ei tohiks seda teha seaduses toodud menetluse vältimiseks,“ kõneles Ansip. „Ministeeriumi hinnangul oleks rektor Rein Raud käitunud seaduse mõtte kohaselt, kui oleks valinud uue konkursi korraldamise tee.“

Valitsusjuht möönis, et kui rektor Rein Raua otsus uut avatud hanget mitte korraldada oli ka formaalselt korrektne, siis ülikooli missiooni ja rolli silmas pidades oleks protsess pidanud olema avatum ning hanke mittekorraldamine põhjendused avalikkusele selgemad.

„Ma olen nõus nendega, kes leiavad, et nii silmatorkava asukohaga Tallinna kesklinna uusehitise puhul pole õigustatud avaliku konkursi korraldamata jätmine,“ lausus Ansip. „See hoone väärinuks avalikku konkurssi.“

Peaminister tunnistas, et antud juhtumi kohta oli küllalt raske selgust ja tõendeid leida. Mitmelgi korral väideti, et kõiki asjaolusid lihtsalt ei mäletata, mis võis Ansipi sõnul ka nii olla.

„Tõendatud näib olevat, et Tallinna Ülikooli teadusmaja kavandatav maht kasvas 2000 ruutmeetrilt üle viie korra suuremaks ning et muudetud lähteülesande järel uut avalikku konkurssi ei korraldatud ja kogu projekteerimistöö sai lõppkokkuvõttes endale algselt väiksemahulist eskiislahendust tegema palgatud arhitektuuribüroo,“ ütles Ansip arupärimisele antud vastuses.

Rahandusministeerium on aga seisukohal, et toimunu on juriidiliselt korrektne ja kui polegi, siis tänaseks on vahetunud ülikooli rektor ja võimalikud menetlustähtajad aegunud. „Kui peetakse vajalikuks anda Tallinna Ülikooli Astra õppehoone projekteerimisele eetiline hinnang, siis oleks õige, et seda teeks oma eestkõnelejate suhtes eelkõige vabakond ise,“ leidis valitsusjuht lõpetuseks.

Astra hoone arhitekt Ignar Fjuk ütles aga, et peaminister Ansip tugines rääkides ekslikele andmetele, ehkki tegelik teave toimunu kohta oli ülikooli poolt edastatud.

Arhitekt Ignar Fjuki kommentaar:

Tõene polnud esmalt väide, nagu oleks projekteerimistööde aluseks olnud vaid üks ca 2000 m2 hange, mis kasvas 11000 m2-le.

Kogu vajaliku informatsiooni rahandusministeeriumile andis Tallinna Ülikool juba 14. detsembril 2012, vastates ministeeriumi küsimustele, mis olid kerkinud seoses riigikogu liikmete arupärimisele vastuse ettevalmistamisega Tallinna Ülikooli Astra õppehoone projekteerimise ja ehitamise kohta 7. detsembril 2012 EPL-is ilmunud loo valgusel.

Vastuses olid muu hulgas kirjas ka see, et projekteerimitööde aluseks polnud üks vaid kaks hanget: esimene neist Narva mnt 27 endise elamu asendamiseks summas 87 320 EEK, teine aga Narva mnt 29 (Keeltemaja) siseõue ja sammaste vahelise ala täisehitamiseks summas 97940 EEK. Kuivõrd hanked puudutasid eri hooneid ja paiknesid hoonestu erinevates otstes, korraldatigi kaks hanget. Kokku oli seega hangete esmast (alustavat) pinda ca 5350 m2 - vastavalt ca 2500 m2 ja ca 2850 m2, tööde hinnaks aga kokku 185 000 krooni.

Vastavasisulise memo saatsin kindluse mõttes täiendavalt ka ise rahandusministeeriumile, lisades veel ka toonase hanke alusel tehtud esmase tööversiooni. Ühtlasi palusin selle informatsiooniga riigikogu liikmete arupärimisele vastuse koostamisel arvestada.

Miks seda ei tehtud, jääb mulle arusaamatuks.

Seetõttu on ekslik peaministri poolt arupärimisele vastamisel öeldu, et projekteerimitööde aluseks oli üks ca 2000 m2 pinda hõlmanud 90 000 kroonine hange, mis kasvas ca 11000 m2-le.

Ehitusmahu kasvamine toimus olemasolevate hooneosade järk-järgulisel (sageli sunnitud) projekti kaasamisel. Kusjuures enamjaolt ei tulenenud projekti mahu suurenemine mitte niivõrd tellija täiendavatest ruumiprogrammilistest soovidest, kuivõrd olemasolevate ehitiste konstruktiivsetest omadustest (kandevõime, vundamentide püsivus kõrvale- või pealeehitamise tingimustes, kommunikatsioonide rajamise võimalikkus jne), mis tingis nende lammutamist, osalist lammutamist või asendamist. Samas näiteks oli endise raamatukogu korpuse karkassi võimalik säilitada. Küll said selle ruumid uue funktsiooni ja ka tehnilise varustatuse, ruumide pind aga on arvestatud projekti lõplikus mahus. Kuivõrd Astra paikneb olemasolevate hoonete vahel, siis sisaldub pindade lõppbilansis (ca 11000 m2) üsna palju olemasolevate, üksnes renoveeritud hooneosade pinda.

Samuti on eksitav väide, nagu poleks ülikool Astra hoone projekteerimise käigus kaalunud täiendavate hangete läbiviimist. Lisaks esmastele hangetele viidi Riigihangete registri andmetel Astra õppehoone projekteerimise ja ehitamise tarbeks veel läbi kolm avatud hankementlusega riigihanget. Ja lisaks veel neile, pärast seda, kui lõplik hoone maht ja lähteülesanne oli 2009. aasta lõpuks selgunud, esitas ülikool viiele arhitektuuribüroole kutse osaleda hinnapakkumisel (mitte arhitektuurivõistlusel) Astra hoone täismahus projekti koostamiseks ja peaprojekteerija leidmiseks. Kõik need viis bürood, millest kolm on seotud Arhitektide Liidu juhtidega, andsid selleks ka nõusoleku. Sellega ühtlasi kinnitades, et arhitektuurivõistlus polnud oblikatoorne.

Tean, et kaaluti ka arhitektuurivõistluse korraldamist. Kuid siis oleks pidanud seni kulutatud raha ja aja korstnasse kirjutama, sest juba välja töötatud ja heaks kiidetud lahendus poleks saanud konkursil osaleda võistluse anonüümsuse nõude tõttu. Logistiliselt toimiv, kompaktne ja ökonoomne lahendus sisaldas kuut-seitset instituuti, laboratooriumide kompleksi, suurt konverentsikeskust ja sööklat, kolme korrust läbivat raamatukogu. Ülikool otsustas mitte alustada kogu protsessi uuesti, vaid jätkata kooskõlas riigihangete seadusega eelprojekti koostamist olemasoleva eskiisi alusel.

Mis puudutab aga eelpool toodud 2000 m2-ga seonduvat, siis olin ka ise seda viga tahtmatult korranud oma EPL-is ilmunud 11. detsembri loos "Millegi vastu ei eksitud". Aega oli möödunud lihtsalt liialt palju, et kõike, mis enam kui kuue aasta eest toimus, täpselt mäletada. Usaldasin liialt 7. detsembri artiklis kirjutatut. Seetõttu ka vabandasin.