Rahvakogu eestvedajate seas on tekkinud vastuolud
Hartale all kirjutanud kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et ettepanekuid peaks arutama hakkama rahvastikuregistrist juhuvalikuga leitud pooltuhat kuni tuhat inimest, kes ise on avaldanud ka soovi protsessis osaleda.
„Usun, et see on absoluutselt vajalik, et tegemist oleks juhuvalikuga, mitte seguga ekspertidest ja poliitikutest ja aktivistidest,“ ütles Lobjakas. „Selleks, et olla tõsiseltvõetav, peab rahvakogu enda nime väärt olema. On väga reaalne oht, et ekspertide ja poliitikute vastu võetud platvormil ei ole vajalikku kaalu.“
Lobjakas ei võta tõsiselt samuti kuulda olnud argument, nagu võiksid populistid rahvakogu kaaperdada. "Kahelda sellise kogu võimes, olla ülesannete kõrgusel, tähendab seada küsimärgi alla kogu osalusdemokraatia põhimõtte."
Lisaks arvab Lobjakas, et õigus ei ole neil, kes arvavad, et juhuvalikuga rahvakogu saab arutada vaid suuri ja põhimõttelisi küsimusi. „Rahvakogu on kindlasti võimeline arutama näiteks küsimust, kas rahvasaadikud võivad kuuluda nõukogudesse või mitte, kas parteisid rahastada riigieelarvest jne,“ tõi Lobjakas näiteid.
Eeldus, et avalikkusel ei ole võimet neid küsimusi arutada, ei ole Lobjaka sõnul demokraatlik. Juhuvalikuga rahvakogu vastased põhjendavad oma muret muu kõrval aja ja rahanappusega. Rahvakogu on kavas kokku kutsuda juba märtsis ning selleks on hetkel 20 000 eurot.
Lobjakas luges president Toomas Hendrik Ilvese enda sõnadest Jääkeldri kohtumisel välja lubaduse suure rahvakogu korraldamiseks. Ta meenutas, et Ilves ütles seal vähemalt kaks korda, et arutama hakatakse ettepanekuid Saku suurhallis.
Lobjakas peab rahvakogu läbipaistvust ja avatust väga oluliseks. "Minu arust on ülitähtis, et istung, millel riigikogu põhiseaduskomisjon rahvakogu ettepanekuid arutab, kantaks otse-eetris teles üle," ütles Lobjakas ja viitas nii ESMi kui jääkeldri enda protsessi ülekannetele. "Avalikkuse huvi oleks tohutu ja avatusel oleks profülaktiline efekt."
Lobjaka sõnul suhtub parlamendi põhiseaduskomisjon eesotsas Rait Marustega rahvakogu protsessi praegu ilmselge skepsisega. „Ekspertide, aktivistide ja poliitikute kogu arvamust on parlamendil kergem eirata,“ leiab Lobjakas. „Kui oleks tegemist 1000 juhuvalikuga valitud inimesega, siis nende arvamusi kõrvale lükata oleks tunduvalt raskem, nad on avaliku arvamuse suhtes esinduslik grupp inimesi.“
Rahvakogu juhuvaliku võiksid Lobjaka sõnul teha sotsioloogid, kellele see on igapäevane töö. Valitaks inimesed, kes ka ise on asjast huvitatud, nii et moodustuks demograafiliselt võimalikult esinduslik rahvakogu.
Lobjakas on veendunud, et parlament ei saa tegelikult rahvakogu tööd kuidagi peatada ega takistada. „See, mis jääkeldrist välja tuleb, tuleb niikuinii, küsimus on, millise jõu ja kaaluga see on,“ sõnas Lobjakas. „Parlamendiesindajad käivad aruteludel kohal, kuid protsess ise ei ole parlamendist sõltuv - enne kui ettepanekud riigikogusse jõuavad.“
Lobjaka sõnul ei ole selge, et parlament oleks hetkel valmis koostööks ja tema sõnul jääb küsimus sellest, kas need, kes on võimul, on üldse valmis reegleid muutma.
