Kaer rääkis ETV saates „Kahekõne“, et protsessi, mis saab alguse kirjanikust ja lõpeb lugejaga, peaks vaatama kui tervikut. Tema sõnul ei kavatse mitte kõik kirjanikud müüa oma õigusi ja seda, et kirjastused ära kaovad, Kaer ka ei usu.
Kaer on ministrist aru saanud nii, et planeeritakse Eesti kirjanduse digitaalset kättesaamist. Tema isiklikult ei vastanda digiraamatut ja paberraamatut, sest neil mõlemal on oma funktsioon.
Küsimus peaks Kaera sõnul olema selles, mida teha selleks, et eestikeelne kirjandus üldse püsiks. Eesti kirjanduse loomist tuleks soodustada ja toetada, aga kuidagi ei saa planeerida, et seal sünniks ainult väärtkirjandus, rääkis Kaer.
Kaer leidis, et ehkki Eestis on raamatute tiraažid langenud ja keskmine trükiarv jääb vahemikku 800 kuni 1000, on Eesti kirjanduse ilmumise võimalused hetkel paremad kui kunagi varem.
„Paraku on olukord selline, et terves maailmas on väga vähe kirjanikke, kes oma loomingust ära elavad,“ tõdes Kaer. „Keskmise kirjaniku tiraaž on ka Suurbritannias paar tuhat eksemplari.“
Kaera sõnul ei lubata kirjastusele välja anda ainult e-raamatut, vaid alati tuleb anda välja ka paberraamat, seejuures e-raamatu litsents ostetakse kaheks aastaks.
E-raamatutel läheb Kaera sõnul kõige paremini USAs, Inglismaal on nende turg umbes 10 protsenti, aga Eurooaps paari protsendi ümber.
