Jaanus Piirsalu: Gruusia uus aasta - Saakašvili antakse kohtu alla

2007. aasta novembris kajastasin Gruusias Tbilisis esimest suuremat meeleavaldust Mihhail Saakašvili vastu, kes tuli võimule neli aastat varem "Rooside revolutsiooni" järel. Need olid võimsad rahvakogunemised. Saakašvili ajas need mõne päeva pärast päris jõuliselt laiali (haiglasse sattus üle 500 inimese) ning sulges jõuga Gruusia suurima sõltumatu telekanali Imedi.

"Kaukaasias selliseid asju ei unustata ning ükskord makstakse selle eest kätte," ennustas siis üks mu hea Tbilisi-tuttav. Täna me näeme, et tema sõnad lähevad täide.

2003. aastal kuulsa, kuid ülimalt korrumpeerunud Eduard Ševardnadze kukutanud Saakašvilil olid õiged eesmärgid ning kahtlemata tegigi ta Gruusia jaoks väga palju ära. Seejuures tegi ta aga kindlasti väga paljudele ka liiga. Lääne kiitus ajas Saakašvili ning tema meeskonna upakile, mis tekitas neis täieliku karistamatuse tunde.

Oodatud kättemaksutund saabus lõpuks eelmise aasta oktoobris parlamendivalimistel, kui miljardär Bidzana Ivanišvili loodud üsna kirju koalitsioon "Gruusia unistus" võitis paljudele üllatuslikult Saakašvili parteid. Saakašvili partei pidi parlamendis minema opositsiooni ja Ivanišvilist sai Euroopa rikkaim peaminister. (Ivanišvili enda esitatud ametliku deklaratsiooni järgi on tema ja ta perekonna varade väärtus kuus miljardit dollarit.)

Seejärel on viimase kolme kuu jooksul Gruusias juhtunud palju sellist, mille kohta Saakašvili toetajad ütlevad, et Ivanišvili "kättemaksukontor" töötab täie hooga. Ivanišvili toetajad kinnitavad vastu, et see on lihtsalt õigluse taastamine ning kes sellest aru ei saa, see lihtsalt ei mõista Gruusias viimastel aastatel toimunut.

Mida Ivanišvili valitsus on teinud esimeste valitsemiskuudega?

Kriminaalasjad on algatatud seitsme endise ministri-aseministri ja kõrge sõjaväelase vastu. Teiste seas selliste Saakašvili-ajastu mõjukate tegelaste nagu endine sise- ja kaitseminister Batšo Ahalaia, endine justiits- ja haridusminister, Gruusia suurima telejaama Rustavi-2 peadirektor Nika Gvarami, endine energeetikaminister Aleksandr Hetaguri ja armee endine staabiülem kindral Georgi Kalandadze. Neist Ahalaia on juba kaks kuud vahi all istunud. Kümnete kaupa on vahi alla võetud endisi kõrgeid politseiametnikke, teise seas endine Tbilisi politseiülem.
Kõige tuntum kriminaaluurimise alla sattunu on aga varem Saakašvili järel Gruusias mõjukuselt teiseks meheks (ja rahva seas ka üheks vihatumaks) peetud endine sise- ja peaminister Vano Merabišvili. Üle on kuulatud isegi tema naine.

Lisaks on tagaselja esitatud süüdistused võimuliialdustes endisele justiitsministrile Adeišvilile ja endisele peaprokurörile Zodelavale ning sama saatus ootab ilmselt endisi kaitseministreid Kezerašvilit ja Šiškinit. Kõik nad pidasid paremaks võimuvahetuse järel Gruusiast jalga lasta.

Gruusia finantsasutused on asunud uurima vase- ja kullakaevandusfirmade tegevust, mida avalikult on seostatud Saakašvili onu Temur Alsaniaga. Vahi alla võeti, aga lasti hiljem kautsjoni vastu vabaks Merabišvili onu. Isegi Saakašvili ema on avalikult süüdistatud varade kantimises.

Üle Gruusia sunnivad Ivanišvili koalitsiooni toetajad ametist ennetähtaegselt ja ilma mingite valimisteta (kohalikud valimised toimuvad Gruusias järgmisel aastal) lahkuma kohalike omavalitsuste, eriti külanõukogude juhte, kes kuuluvad Saakašvili parteisse. Tihti takistavad nad eesmärgi saavutamiseks jõuga omavalitsuste tööd.

Eelmisel nädalal vabastati vanglatest 190 inimest, keda uued võimud peavad Saakašvili-aja "poliitvangideks". Teiste seas pääsesid vabadusse kõik need, keda viimasel neljal aastal oli süüdi mõistetud Venemaa kasuks spioneerimises. Peagi peaks tulema suurem amnestialaine ka tavalistele vangidele. Räägitakse 8000 vangi vabastamisest. Üldse on Gruusias 22 000 vangi. Peab aga muidugi arvestama, et vangide arvult 100 000 elaniku kohta on Gruusia maailmas üks liidreid.

Peale "õigluse jaluleseadmise" pole Ivanišvili eriti muid valimiseelseid suurejoonelisi lubadusi veel ellu viia suutnud. Elektrihinda elanikele lubas Ivanišvili langetada kaks korda (!). Tähelepanuväärne, et selles on Ivanišvilile tulnud appi Venemaa suurim elektritootja Inter RAO, millel kuulub Tbilisit elektriga varustav ettevõte Telasi. Inter RAO nõustus 25-protsendilise hinnalangusega, mis on küll oluliselt väiksem kui Ivanišvili lubatud, aga ikkagi vähemalt midagigi. (Eesti mõistes on Inter RAO pakkumine muidugi müstiline – neile, kes kuus tarbivad kuni 300 kilovatti elektrit, oleks kilovati hind kaks USA senti.)

Mingeid uudiseid pole aga kuulda teiste Ivanišvili kõlavate lubaduste kohta: kõigile elanikele tervisekindlustus, pensionide tõstmine kaks korda 130 dollarini, kommunaalkulude langetamine kaks korda ning igale perele 600-dollarina vautšer. Valitsusametnikud on ajakirjanduses kriitikat tõrjunud väidetega, et veel pole jõutud, aga oodake paar kuud.

Mis saab edasi?

Ammu Ivanišvilit üle piiride minekus süüdistanud Saakašvilil on varrukas mõned trumbid. Näiteks võimaldab põhiseadus tal ainuisikuliselt valitsus tagandada ning välja kuulutada uued, ennetähtaegsed parlamendivalimised. Tõenäoline on muidugi, et sel juhul tabaks Saakašvili parteid valimistel veelgi suurem häving kui eelmisel sügisel.

Aasta lõpus saab läbi Saakašvili presidendiaeg ning pärast kaht ametiaega ta enam riigipeaks kandideerida ei saa. Sellega kaotab ta ka puutumatuse. Ma olen üsna kindel, et pärast seda antakse ka tema kohtu alla.

Vihatud Mišale, nagu Saakašvilit Gruusias kutsutakse, süüdistuse esitamine oleks Ivanišvilile kindla peale minek. See tõstaks kohe oluliselt Ivanišvili populaarust, mis selleks ajaks hakkab ilmselt langema täitmata sotsiaalsete lubaduste pärast. Vahi alla võtta polegi Saakašvilit mõtet, sest see vihastaks Läänt liiga palju. Aga süüdistuse esitamise neelab Lääs alla.

Uus võim on juba alustanud uut uurimist, et kuidas ikkagi sai 2005. aasta talvel surma tollane peaminister ja Saakašvili "poliitiline isa" Zurab Žvania. Žvania surnukeha leiti teatavasti tema sõbra (kes oli ka surnud) korterist. Pärast lühikest juurdlust teatati surma põhjuseks korteris juhtunud gaasileke. Gruusias ei usu seda versiooni eriti keegi ning paljud on veendunud, et peaminister tapeti Saakašvili käsul ja selle lasi täide viia tollane siseminister Merabišvili.

Igatahes on Gruusia peaprokuratuur juba teatanud, et president Saakašvilit kavatsetakse selles asjas kindlasti üle kuulata.

Kindlasti on Saakašvili leerile kõige selle tõttu väga oluline anda tõsine lahing Ivanišvili koalitsioonile presidendivalimistel selle aasta lõpus, et vähemalt mingigi võimuhoob enda kätte jätta.

Saakašvili leeri võimaliku kandidaadina on juba kaua räägitud Tbilisi linnapeast Gigi Ugulavast, kelle vastu uus võim polegi seni ühtegi kriminaalasja püsti pannud, aga küll nad jõuavad.

Kirju koalitsiooni "Gruusia Unistuse" erinevate parteide poolelt on seni teatanud oma soovist kandideerida Läänes hästi tuntud kaitseminister Irakli Alasania (kes muide soovib nelja aastaga luua Gruusias täielikult elukutselise armee) ning vähetuntud Gruusia uue parlamendi õiguskomisjoni esimees Vahtang Hmaladze. Saakašvili leerile tuleb ainult kasuks, kui "Gruusia Unistuse" leerist kerkis valimistele võimalikult palju presidendikandidaate. Ivanišvili presidendiks ei kandideeri, sest põhiseaduse muudatuste järgi vähenevad uue presidendi volitused oluliselt ning võimsaimaks meheks riigis saab peaminister.

Väga tähendusrikas on ka jälgida, mis saab Gruusia "seaduslikest varastest" (vor v zakone). Nõukogude ajal saavutasid "seaduslikud vargad" Gruusias väga tähtsa ühiskondliku positsiooni, mis säilis neil ka 1990-ndatel. Saakašvili tegi neist oma verivaenlased: kes kätte saadi, pandi pikaks ajaks vangi ning ülejäänud põgenesid Gruusiast.

Huvitav on jälgida, kas uus võim hakkab "seaduslikke vargaid" vangist vabastama ning mis tehakse nendega, kes julgevad tagasi tulla. Väidetavalt on mõned "seaduslikud vargad" Gruusiasse juba naasnud, osasid pole võimud puutunud, aga vähemalt üks on siiski vahistatud.

Sellel sügisel peaks Hispaania vanglast vabanema kõige kuulsam elusolev grusiinist "seaduslik varas" Zahari Kalašov (Šakro Noorem), keda peetakse sel nädalal Moskvas tapetud endise NSV Liidu ala kõige autoriteetsema "seadusliku varga" Vanaisa Hasani "ideoloogiliseks järglaseks". Saakašvili-aegne võim nõudis Hispaanialt Kalašovi (ta on Gruusias tagaselja mõrva organiseerimise eest 18 aastaks vangi mõistetud) väljaandmist Gruusiale kohe pärast seda, kui ta sealne vanglakaristus kantud saab. Kas Ivanišvili valitsus nõuab sama?

Kui "seaduslikud vargad" hakkavad uuesti pead tõstma, on see selge märk, et "vanad halvad ajad" on Gruusias tagasi.

Kõige rohkem olekski kahju, kui Gruusia poliitilised arengud seaksid löögi alla Gruusia majandusreformid ning peataksid iga aastaga kasvava turistide voolu sellesse imeilusasse riiki. (Eelmisel aastal käis Gruusias neli miljonit turisti.) See kõlab peaaegu uskumatult, aga Gruusia on tänapäeval maailmas üks vabama majandusega riike üldse ning et Maailmapanga viimases "Doing Business" edetabelis asus Gruusia ülikõrgel 9. kohal, kusjuures ainsa Euroopa Liidu riigina edestas Gruusiat vaid Taani! Gruusia suur õpetaja Saakašvili ajal Eestigi asus selles edetabelis kõigest 21. kohal.