Eesti aukonsul Malis: Prantsuse sõdurid peavad võitlema kui viirastustega

Eesti aukonsul Malis, Eva Diallo, rääkis Delfile, et olukord Malis on kõhe, kuna Prantsusmaa ja Mali enda sõjaväelased peavad võitlema islamistidega, kes on kui viirastused, kadudes sõdurite lähenedes liivatüünide alla ja koobastesse.

Diallo sõnul on Malis praegu 2000 Prantsusmaa sõdurit ja umbes 750–1000 Lääne-Aafrika riikide sõjaväelast, kuid pealinnas sõdureid näha ei ole.

„Olen õhtul televiisorist vaadanud, et väeosasid on toodud suurte lennukitega, aga nad viiakse ära ettenähtud kohtade peale. Nad kindlasti on näiteks Prantsuse saatkonna juures, sest atentaadi oht on iga päev ja pea iga koha peal. Kanada otsustas eile oma saatkonnas töö peatada, sest ei tea, kuidas seda kaitsta. Mina oma kodus ka ei tea, kuidas ennast kaitsta,” tunnistas Diallo.

Diallo nentis, et temalgi on hirm, kuid esialgu ei kavatse ta konsulaadis tööd peatada, kuna atentaadi ohvriks võib langeda kõikjal. „Lapsed küll ütlevad, et sõida koju, ja teised, et mine Prantsusmaale tuttavate juurde, aga ma ei usu, et ma seal ka rahu leiaksin, kui siin nii kole on,” ütles 45 aastat Malis elanud Diallo.

„Kohalikud elavad nii nagu varem – nende elu pole kunagi väga pidu olnud, nüüd lihtsalt on natuke viletsam veel. Seda, et nad väga hädaldaks või kardaks, [seda ei ole, sest] nad on natuke fatalistid need muhamedlased: kui nendele midagi juhtub, siis see on kuskil üleval kirjutatud, et peab juhtuma. Istuvad ühe koha peal ja võitlema ei hakkakski,” iseloomustas Diallo kohalikke suhtumist.

Diallo nentis küll, et kui Mali saatus on halvas korras, siis pole malilased loomulikult ükskõiksed, kuid kiputakse arvama ja eeldama, et neile tullakse appi.

Sõduritel tuleb võidelda kui viirastustega

Islamistide leidmine on malilastest sõduritel ja neile appi läinud prantslastel väga keeruline, kuna islamistid võivad varjuda kohalike majades ja läbiotsimisel väita, et on seal elava perekonna liikmed.

„[Majaelanikud] ühelt poolt kardavad, aga teiselt poolt on neil selline tunne, et need ju ka islami inimesed, mis nad siis ikka teistmoodi on. Neil ei ole laia maailmavaadet, et aru saada, et terroristid on ikkagi terroristid,” rääkis Diallo, kuidas säärane skeem terroristidel läbi läheb.

Lisaks on islamistid väga liikuvad ja tunnevad hästi Mali maastikku ja kõrbe, mistõttu on neid leida ja nendega võidelda keeruline. „Liikuvaid inimesi Saharas otsida, kus ükski distants kahe asustatud koha vahel pole vähem kui tuhat kilomeetrit – selles on kogu selle sõja raskus,” kirjeldas Diallo, et tegu pole armee armee vastu sõjaga.

„Kui nad teavad, et on prantslaste pealetung suurematele linnadele, siis nad on ammu kuhugi liivatüünide alla ja koobastesse kadunud – kes neid sealt välja saab. See ala on niivõrd suur ja väheasustatud, aga nemad tunnevad seda maastikku,” rõhutas Diallo.

Mali ja Prantsusmaa sõjaväelased islamistide julmust kokku ei anna. „Kuidagi nagu oleks tasakaalust väljas need kaks. Väga tobe olukord, raske ja keeruline olukord võitluseks olukorras, kus ühed on treenitud ja teavad, mis tähendab võitlus, ja teised on nagu mingisugused viirastused, kellega sõditakse. Nagu oleksid kusagil, aga kui lähened, siis enam ei ole, hajuksid nagu ära.”

Kui palju islamiste on, ei tea Diallo sõnul keegi. „Neid on kolmest erinevast grupist ja neljas tuleb nendele mõnikord Põhja-Nigeeriast abiks,” rääkis ta. „Need on väga paljudest rahvustest kokku klopsitud. Isegi süürialasi nähti siin.”

Teed ja sillad Bamakosse on kaitse all

„Kõige suurem võit, mis prantslaste sissetulekuga praegu on, on see, et nad kaitsesid ära kõik sillad ja teed, mis viivad Bamakosse,” kiitis Diallo, nentides, et islamistid on samas võimelised pealinna ka jalgsi jõudma. „Teedel kontrollitakse autosid, nii nagu Euroopas tehakse – aga me ei ole Euroopas. Need reeglid, mida katsutakse kohale seada, ei anna sellist tulemust, mida nad võib-olla ette arvavad.”

Euroopa Liit suhtub Diallo sõnul Mali olukorda jahedalt. „Üldiselt kipub Euroopa ennast Prantsusmaa taha ära peitma, nii aktiivne ei ole, kui ta peaks. Kõige lõpeks on see, et kõik kardavad, et jääb väga pikaks ajaks see sõda ja ei tea üldse seda, milline selle tagajärg võib olla,” rääkis Diallo ja lisas, et ilmselt kardetakse ka julmade islamistide kättemaksu.

Diallo sõnul oli prantslaste esimene eesmärk kaitsta Bamakot, mis on praeguseks kontrolli all. Pärast kahe linna puhastamist minnakse Diallo hinnangul Gao linna ja sealt edasi põhja poole. „Prantslastel on idee teha Mali terroristidest puhtaks,” usub ta. Kui realistlik selline plaan on, on naise hinnangul väga raske öelda.

„Liikuvate vaenlastega, kellega neil kahes külas oli juba tegemist peaaegu kümme päeva, ma küll ei oska öelda, milline peaks olema prognoos, et hiiglasuurel territooriumil [õnnestub islamistidest vabaneda]. Praegu on Mali sõjajalal ja tulevik on üsna halvasti loetav,” lausus aukonsul.

„Kui pikk sõda võib olla, sellele ei oska praegu keegi vastata.”