Prantsusmaa: Suurbritannia ei tohiks kohelda Euroopat nagu à la carte menüüd
Reaktsioonid Suurbritannia peaministri David Cameroni kõnele, milles ta lubas Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmeks jäämise üle referendumi korraldada, on olnud Euroopas negatiivsed.
Prantsusmaa nimetas kolmapäeval Suurbritannia valitsuse plaane korraldada referendum Euroopa Liitu kuulumise üle ohtlikeks, teatab AFP.
„See võib olla ohtlik Suurbritanniale endale, sest Suurbritannial on keeruline väljaspool Euroopa Liitu hakkama saada,“ ütles Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius raadiojaamale France Info ning lisas, et Suurbritannia ei tohiks kohelda Euroopat nagu à la carte menüüd.
„Me loodame, et Suurbritannia suudab anda Euroopas positiivse panuse. Kujutlege Euroopat kui jalgpalliklubi. Kui sa ühined, oled sa sees. Ei saa lihtsalt otsustada minna ragbit mängima,“ lisas Fabius.
Lisaks sellele, et Prantsusmaa on vastu Cameroni plaanile ehitada üles uus, puhtalt kaubandusel rajanev suhe Euroopa Liiduga, kahjustaks Euroopa Liidust lahkumine Fabiuse sõnul ka Suurbritanniasse tehtud investeeringuid.
„Mõni päev tagasi oli mul kohtumine Briti ärimeestega ja ma ütlesin neile: kuulge, kui Suurbritannia otsustab Euroopast lahkuda, rullime me teile punase vaiba lahti,“ ütles Fabius.
Saksamaa välisministri Guido Westerwelle sõnul loodab Berliin, et Suurbritannia jääb Euroopa Liitu.
„Saksamaa tahab, et Ühendkuningriik jääks Euroopa Liidu aktiivseks ja konstruktiivseks osaks,“ ütles Westerwelle.
Saksamaa, kui juhtiv jõud, mis seisab uute algatuste taga Euroopa majanduspoliitika suuremaks koordineerimiseks eurotsooni võlakriisist ülesaamiseks, usub, et sellised reformid on kõigi huvides.
„Me püüdleme parema Euroopa loomise poole, Euroopa Liit muutub võlakriisist üle saades veelgi tugevamaks ja saab tagasi ülemaailmse konkurentsivõime,“ ütles Westerwelle. „Saksamaa soovib majandus- ja rahaliidu ambitsioonikat reformi. Sellistes otsustavates küsimustes nagu ühisraha tulevik ei vaja me mitte väiksemat, vaid suuremat integratsiooni.“
Rääkides brittide hirmudest, ütles Westerwelle, et Berliin ei kutsu üles kogu rahvuslikku suveräänsust ohverdama. Samas rõhutas ta, et Euroopa Liidu liikmestaatuse puhul on küsimus, kas kõik või mitte midagi.
„Me jagame visiooni paremast Euroopast. Me vajame uut pühendumist läheduspõhimõttele. Mitte kõike ei pea otsustama Brüsselis ja Brüsseli poolt,“ ütles Westerwelle. „Me eristume tõepoolest, aga saiast rosinate noppimine ei tööta. Me jagame keerulisel globaliseerumise ajajärgul ühist saatust ja keerulisel globaliseerumise ajajärgul oleme meie kui eurooplased kõik ühes paadis.“
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles esimese reaktsioonina Cameroni kõnele, et peab seda oluliseks täienduseks demokraatlikule debatile Euroopa üle Ühendkuningriigis.
„Nüüd on Briti valitsuse ja rahva otsustada, milline on nende arvates Ühendkuningriigi koht Euroopa Liidus. Euroopa Komisjon tervitab peaministri ühemõttelist selgitust, et ta soovib, et Suurbritannia Euroopa Liitu jääks. Euroopa Liit põhineb liikmesriikide demokraatlikul tahtel,“ ütles Barroso.
Barroso sõnul on Euroopa Liidule ja Suurbritanniale enesele väga tähtis, et riik jääks Euroopa Liidus aktiivset rolli mängima. Barroso avaldas lootust, et debatt Ühendkuningriigis keskendub praegustele suhetele Euroopa Liiduga ning et selle käigus antakse sellele suhtele hästi argumenteeritud hinnang.
Euroopa Parlamendi president, sotsiaaldemokraat Martin Schulz tõrjus Cameroni kriitika teravalt tagasi. Hädavajalikud reformid Euroopa Liidu efektiivsemaks, demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja õhemaks muutmiseks on teiste hulgas nurjanud Suurbritannia, ütles Schulz raadiojaamale Deutschlandfunk. „Need, kes viivitustes Euroopas suuresti süüdi on, on needsamad, kes näpuga Euroopa peale näitavad.“
„David Cameron tahab Euroopa Liidu puhtalt siseturuks taandada, aga ta ei taha näiteks omale mingeid volitusi kliimamuutuse osas,“ ütles Schulz. Neid asju, millega 21. sajandil ükski riik enam üksi hakkama ei saa, Cameron omale ei taha. Niipalju konstruktiivsest kriitikast, leiab Schulz, kelle hinnangul ei olnud Cameroni kõne mõeldud mitte Euroopa Liidule, vaid tema oma partei konservatiivsele tiivale.
Rootsi hoiatas, et Suurbritannial oleks maailmas vähem kaalu, kui ta Euroopa Liidust lahkuks.
Välisminister Carl Bildt rõhutas Twitteris Euroopa Liidu integratsiooni tähtsust ning ütles, et Euroopa Liit peab kokku hoidma ja ühel häälel rääkima.
„Varsti on meid eurooplasi ainult seitse protsenti maailma elanikkonnast. Me saame oma väärtusi propageerida ja huve kaitsta ainult koos töötades,“ kirjutas Bildt.
Soome peaminister Jyrki Katainen peab kahetsusväärseks, et Suurbritannia peaminister tahab Euroopa Liidu liikmelisuse tingimused uuesti läbi rääkida ja selle kohta rahvahääletuse korraldada.
Kataineni sõnul vajab Euroopa Liit Suurbritanniat ja Suurbritannia Euroopa Liitu. Soome peaminister peab võimatuks, et iga Euroopa Liidu liikmesriik oma liikmelisuse uuesti läbi räägiks. Katainen rõhutas siiski, et tegemist on Suurbritannia oma asjaga.
Hollandi vabaduspartei PVV juht Geert Wilders kutsus peaminister Mark Ruttet üles Hollandis samuti Euroopa Liitu kuulumise üle referendumit korraldama. „Ka Hollandi rahvas on ära teeninud referendumi,“ kirjutas Wilders Twitteris.
Suurbritannia iseseisvuspartei juht Nigel Farage ei suuda aga peaminister Cameroni ja tema konservatiivse partei võitu järgmistel valimistel ära oodata. Cameron lubas referendumi korraldada teatavasti alles pärast valimisi. „Kui see oleks lihtsalt sees/väljas referendum, oleksime võinud korraldada selle enne järgmisi üldvalimisi. Kui ta oleks seda lubanud, oleksin ma rõõmustanud,“ kirjutas Farage.
