VEB Fondi endine juht: mina ei uskunud, et Venemaalt midagi saab

VEB Fondi skandaalse 32 miljoni dollari kirja saatmise ajal juhtinud Eesti Panga endine asepresident Enn Teimann ei uskunud 90. aastatel, et Venemaalt oleks saanud külmutatud raha tagasi. Kuidas aga sattusid Venemaale saadetud kirja valeandmed 32 miljoni dollari kohta, sellest ei tea ta midagi.

Äkki räägime natuke VEB Fondist?

Pole midagi rääkida. Siin kõik tüübid ju kirjutavad.

Inimesed räägivad, et nad ei mäleta. Äkki teie mäletate?

Ei mäleta.

Mitte midagi ei mäleta?

Ausalt öeldes üldse ei mäleta. Nii palju on aega möödas. Olen juba vana ka. Juba ammu pensionil. Mida ma peaks mäletama? Ma ei saagi aru sellest siiamaale. See on selline ülestaotud asi, mida kellelegi on vaja mina ei tea, miks. Aga miks see niipalju niisugust... tekitab?

Et see kõik ei ole tegelikult tähtis?

Isiklikult minu jaoks ei ole sellel küll mingisugust tähtsust. Võin niipalju öelda, et tegin oma igapäevast tööd, niipalju kui ma tegin. Kes see mäletab nii vanu asju, mis ma ühel või teisel päeval mõtlesin või tegin nii pika aja taha. Ja miks peakski?

Te mäletate üsna hästi rahareformi läbiviimist aastal 92, aga kolm aastat hilisemaid sündmuseid ei mäleta?

Ega ma niiväga täpselt ei mäleta neid rahareformi asju ka. Väga palju on sellest möödas. Mis me siis igapäevaselt tegime ja mõtlesime.

Selliseid kirjasid, kus 32 miljoni dollari suuruseid nõudeid kirjutatakse ja suheldakse suure Venemaa pangaga, seda ei juhtunud ju väga tihti?

See summa Venemaa pangas ei olnud 32 miljonit, vaid umbes kaks korda suurem.

See 32 miljonit tekitab küsimusi. Oskate öelda, kuidas see võis sinna kirja tekkida?

Ei tea. Vot isegi vaatan ja mõtlen, kuidas ta tekkis. Ei tea.

Kui teie vastutada oli VEB Fondi teema, siis kellele te allusite?

VEB Fondil oli vist nõukogu?

Kes nõukogu juhtis?

Ma ei tea. Ma ei mäleta, kes juhtis. Kas see oli rahandusminister või panga president? Kas nad olid nõukogus? Ma ei tea, ma ei mäleta, kes seal olid üldse.

Kas teil oli ka töökaaslasi, kellega koos te neid asju ajasite?

Seal polnud ju midagi ajada.

See oli rohkem ühemehetöö?

Põhja-Eesti Pank (PEP) pidas neid registreid. Kontod olid panga (PEP-toim) kontod, mina nende kontodega ei tegelenud.

Mis kujul üldse Eesti Pank sellega kokku puutus?

Eesti Pank ei teinud ju suurt midagi. See (VEB Fond- toim) oli Eesti Panga juures ja mina sattusin sinna nii, et keegi pidi seda tegema. Rohkem ei tea. Ei mäleta.

Keegi pidi seda tööd tegema ja juhtus, et teid pandi vastutama?

Jah. Umbes nii.

Kui palju võttis see teie aega? Oli see oluline teema?

Kui teed tööd, siis iga töö on sel hetkel sulle oluline. Ma ei olnud ju ainult selle peal, mul oli väga palju muid asju, mul oli terve rida panga (Eesti Panga- toim) osakondasid ja teemasid. Ta oli minu jaoks üks pisike tüütu osa. Nüüd selgub veel, et kes irvitab, kes teab mida... arvavad, et mis kõik keegi on saanud. Solvab kah veel natuke. Oleks teadnud, poleks teinud.

Kas Venemaa Vnešekonombankiga teie mingeid läbirääkimisi pidasite? Mingit kirjavahetust?

Kirjavahetust ikka mingisugune käis, ma arvan. Ma ei mäleta ju, mis kirjasid kirjutati. Eks neid ikka sai vist kirjutatud.

Kas venelased tahtsid Eesti Pangalt midagi saada või Eesti Pank tahtis venelastelt midagi saada?

Põhimõtteliselt sidusid venelased selle välisvõlaga või nende võlgadega, mis olid. Eestis olevad nõukogudeaegsed ettevõtted olid ju samamoodi laenu saanud. Ehitati üles... neid oli palju, aga suuremad olid Tallinna Sadam, Rakvere lihakombinaat, aga rohkem ma ei mäleta. Neid oli kas 10 või oli äkki 20.

Need ettevõtted võtsid veel nõukogude ajal Vnešekonombanki kaudu valuutalaene ja kui Nõukogude Liit kokku varises...

Ma ei tea, kuidas see Nõukogude Liidus täpselt käis. Aga ehitati ju Tallinnasse sadamat, mis nagu pärast selgus, oli laenulepinguga kuskilt valuutat saadud.

Kas vastab siis tõele seisukoht, et niipea, kui Eesti iseseisvus, siis mingid firmad loobusid tagasimaksetest Vnešekonombankile?

Arvata võib jah. Vist oli jah nii. Mismoodi see täpselt oli, ma ei mäleta. Aga tõenäoliselt ei soovinud keegi tagasi maksta, sest siis kui Eesti iseseisvus ja teistel firmadel oli neid külmutatud asju, siis mis mõte oli tagasi maksta?

Kas Eesti riik või Eesti Pank mingilgi kujul garanteeris Vnešekonombankile, et need firmad maksavad oma võla tagasi?

Ei tea. Ei mäleta.

Kas teile tuli täieliku üllatusena Eesti Panga audit, mis rääkis skandaalsest kirjast, millega tekkis 32 miljoni dollari suurune nõue firmale, mida sellel firmal tegelikult ei olnud?

Jah. Sest et tuleb välja, et ma olen sinna midagi kirja peale kirjutanud ja sealt hakkas mingi asi kooruma, aga mul üldse ei olnud meeles. Näen küll, et mina olen kirjutanud ja seda kirja näinud, aga täna küll... ma siin ükspäev juba nägin seda. Absoluutselt ei meenu. Ei selle ümber olev mõttevärk ega kellega mida rääkisin.

Olete te pidanud päevikut või on teil isiklik arhiiv, kust te saaksite järele vaadata?

Ei ole.

Ei ole midagi sellist?

Ma lähen edasi, siis ma lähen uute asjadega... ei tegele vanadega. Mingit päevikut pole elus pidanud.

Kui teie tegelesite VEB Fondiga, siis selle allkirja andis Vahur Kraft, teie olite fondi eest vastutav isik, kes olid need kolmandad isikud, kellel võis olla ligipääs kirjale ja kes said sinna kirjutada selle numbri 32 miljonit?

Eks neid inimesi ikka oli. Kes teadsid neid igasugu numbreid. Ma ei tea, kes nad võisid olla. Ma ei saa 18 aastat hiljem tagantjärele küll kellelegi näpuga näidata ega ühtegi nime välja tuua, kellega seda teemat räägiti, kes rääkis.

Palju neid inimesi oli?

Ma räägin, et ma ei tea. Põhja-Eesti Panga rahvas ju teadis, sest seal olid kontod. Oleks see eile olnud, siis ma võiks öelda.

Vaevalt, et Eesti Pangas see inimene sekretär oli, pigem ikka pangatöötaja, kes tundis asja?

Küllap siis.

Teil ühtegi kahtlusalust pole, kelle käitumine tundub kahtlane?

Ei tea. Ma ei tea, kus see kiri trükitigi vene keeles.

Kas oli äkki võimalik selline asi, et kiri kirjutati Põhja-Eesti Pangas valmis, Eesti Pangas pandi sellele allkirjad ja asi oli valmis?

Selline võimalus on olemas. Ma ei tea, kus oli see vene keelt kirjutav trükimasin.

Kes võiks VEB Fondist rohkem teada?

Ei oska mina kedagi soovitada. Eks aeg on niipalju oma tööd teinud. Kes midagi teevad, igasugu asjad lähevad meelest ära, mida enne teinud oled. Ja millal see oli, millal mina seal viimati olin? Sellest on vist 18 aastat möödas. Palju ma tegelesin sellega 96. aastal? Ega me väga palju sellega ei tegelenud, sest olin sügavalt veendunud, et Venemaaga ei ole mõtet asja ajada, sealt niikuinii midagi ei saa.

Nagu näha, mõned mehed ikkagi said?

Kus on see mustvalgel? Seda on ainult öeldud, et on saanud. Aga kes selle raha sai siis? Lugesin Eesti Panga auditi järeldusi, rohkem pole lugenud. Seal on, et väidetavalt on saanud neidsamuseid Venemaa obligatsioone või mis pagan nende nimed on. Aga kes, kui palju saanud, kust see tõestuse leiab? No võibolla saadi mingite asjade eest?

Teie ei usu, et selle eest midagi saadi?

Ma usun, et midagi saadi, aga saamine tähendab, et peab olema ka paber, mille alusel pangast saadakse. See on leping, pangas tõestatud kontojääk.

Teie ja teised Eesti Pangaga seotud inimesed on öelnud, et need olid täiesti lootusetud, nullilähedase väärtusega nõuded. Ühispank tundis aga nende vastu küll huvi. Miks?

Tuleb Ühispanga käest küsida. Ju tema teadis rohkem kui meie või mina praegu.

Kas on põhjust arvata, et Ain Hanschmidt (Ühispanga endine juht- toim) teadis midagi, mida teised ei teanud?

Ma ju ei tea, mida teised teavad.

Teie olite ju Eesti Pangas selle fondi juures ja teie pidasite kõiki neid nõudeid lootusetuteks?

Mina küll jah, sest mina ei uskunud, et Venemaalt midagi saab. Nad ju saatsid kogu aeg, et on külmutatud ja... Mulle meenub, et mõnes kirjas nad kirjutasid midagi sellist, et makske kõigepealt oma võlad ära ja siis vaatame, mis sellega saab. Sellepärast see kinni pandigi.

Kas võis olla nii, et 32 miljonit kirjutati sinna kirja usus, et niikuinii mitte midagi ei saada ja seetõttu võis sinna kirjutada mida iganes?

Võib küll nii olla.

Kas praegu, 18 aastat hiljem, on mõtet sellega tegeleda?

Mina ei näe põhjust. Miks peaks? Milleks sellega tegeleda, ei ole ma siiani aru saanud, võibolla ma olen juba vana ja ei saa ju ka kõikidest asjadest aru.

Inimesed tahavad praegu teada, kuhu raha kadus.

Mina ei ole mitte kellegi raha võtnud, pole kavatsenudki võtta ja pole mitte midagi selleks teinud, et keegi saaks varastada. Pole kellelegi andnud, pole kellegi käest võtnud.