Väitekirja peateemaks on eesti sõjajärgse kunsti kujunemine ja arenemine tingimustes, mida mõjutasid ühelt poolt poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ja teiselt poolt soov ning traditsioon kuuluda Lääne kultuuriruumi. Sellel kokkupuutepinnal tekkinud esteetilised arusaamad ning ideoloogilised konfrontatsioonid või kompromissid moodustasid nõukogude kultuuri sees sõjajärgse modernismi kohaliku (eesti) variandi.

Väitekirjas käsitletud teemad tegelevad ajavahemikuga 1950. aastate II poolest kuni 1970. aastate alguseni. Töös esitatud väiteks on, et eesti kunsti on võimalik analüüsida kui üht eripärast osa sõjajärgse modernismi (nn erinevad modernismid) sees, ning et selle perioodi kunsti peamise väärtuse määrab erinevus, mitte sarnasus Lääne metropolide välja töötatud modernismi paradigmaga.

Hindele "optime approbatur" kaitstud doktoritööga on võimalik tutvuda Kunstiakadeemia raamatukogus Estonia pst 7/Teatri väljak 1 või internetis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena