Õpetajate liit: koolis võib ette tulla olukordi, mis kümmekonna aasta eest olid ennekuulmatud

Õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov räägib intervjuus Delfile, et õpetajad võivad koolis kokku puutuda olukordadega, mis veel kümmekonna aasta eest olid ennekuulmatud, sest ühiskond on muutunud ja lapsed samuti.

Kuidas õpetaja end ise kaitsta saab? Kuidas peaks õpetaja käitumisraskustega lastega käituma?

Mida enne tormi tehakse? – valmistutakse igal võimalikul moel, pannes valmis nii oma vaim kui ka reaalselt varustus, seda üle kontrollides ja täiendades. Käitumisraskustega lastega käitudes peab ehk ka merele minnes kogemust ning lisavarustust veidi rohkem olema.

Millised õigused õpetajal laste taltsutamiseks on?

Õpetajal on lastega suheldes samad õigused nagu igal teisel inimesel suheldes. Ennekõike tuleb juhtida tähelepanu ühele või teisele mitteaktsepteeritavale aspektile käitumises ehk rääkida õpilasega. Kuid kui see ei toimi, tuleb astuda järgmine samm – kaasata vestlusesse nii vanemad, kooli juhtkond kui ka vajadusel psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Juhul kui tegemist on erijuhtumiga, kaasatakse kohe politsei.

President Toomas Hendrik Ilves ütles teisipäeval, et mõnikord vajab ka õpetaja kaitset ja tuge. Kes kaitseb õpetajat koolivägivalla eest ja millised võimalused selleks on?

Õpetaja saab professionaalina ennekõike loomulikult ise olukorda kontrollida, kuid võib juhtuda, kus erinevate tegurite kokkulangemisel jääb individuaalsest teadmisest ja tegutsemisest väheks. Õpetajat kaitsevad põhimõtteliselt ennekõike seadus ja koolis kehtestatud kooli kodukord.

Loomulikult peab õpetaja ennast koolis ja klassiruumis turvaliselt tundma – selleks on oluline, et kokkulepitud kodukorrast peetakse kinni juba väikestes küsimustes. Koolipere, kes ühiselt toimetab, aitab õpilastes kujundada positiivset käitumismustrit; raskemate juhtumite puhul peab suunav mõjutamine samuti järjepidev ning ühine olema.

Kooli juhtkond ja kolleegid saavad siin üksteisele suureks toeks olla. Kui õpetaja töötab koolis, kus ta seda tuge ei koge, tuleb otsida abi väljastpoolt kooli (ühendust võib võtta näiteks Eesti õpetajate liiduga). Erandlikes olukordades on kindlasti abi ametlikust korrakaitsest.

Kas keerulisemate õpilastega tegelemiseks on või peaks olema eraldi koolitused?

Kindlasti peavad õpetajate täiendkoolitused pakkuma erinevaid reaalseid võimalusi õpetajate kompetentside parandamiseks. Olukorrad, millega õpetajad koolis kokku võivad puutuda ja mis ühiskonnas esinevad ja lausa tavapärased võivad olla, olid kümmekonna aasta eest ennekuulmatud. Sellest tulenevalt peavad ka kõik õpetajad pidevalt enda oskusi ja valmisolekut täiendama.

Kas õpilased on muutunud viimasel ajal kuidagi keerulisemaks, närvilisemaks, raskemaks? Millest see tuleb? Kes mida teisiti peaks tegema?

Keegi vist ei sea kahtluse alla, et ühiskond on muutunud. Sellest tulenevalt on muutunud ka lapsed. Majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused on perekonniti väga erinevad ja need erinevused ilmnevad koolis päris hästi.

Tarbijaühiskonna mentaliteet, ühe kliki kaugusel olevad kiired lahendused, sotsiaalne pidev kontakt sadade inimestega virtuaalmaailmas, kõike lubavad, tihti eetikavabad online-mängud – see kõik mõjutab õpilaste suhtumist ja väärtushinnanguid.

Vigu teeme me ju kõik ja sellest tulenevalt saame ka kõik midagi teisiti teha. Keegi saab vastutustundlikumalt õppida ja keegi põnevamalt õpetada, keegi rohkem kodus ja keegi kaugemal toetada – igaüks saab oma vastutusalas midagi paremini teha.