Malis võib toidupuudusesse hukkuda miljoneid inimesi
Nagu tavaks saanud, toob sõda kaasa humanitaarkriisi ja nii ka Malis, kuhu Prantsusmaa väed al-Qaida äärmuslaste esiletõusu tõttu jaanuari keskpaigas sõjalise interventsiooni korraldasid.
Prantslaste juhitud interventsioon Põhja-Mali linnadele - Diably, Konna, Douentza, Gao, Timbuktu ja Kidal - on olnud kiire ja tõhus, kirjutab GlobalPost.
Kolmapäeval võtsid Prantsuse väed oma kontrolli alla Põhja-Mali viimase islamistide kantsi, Kidali linna. Prantslaste saabudes olid islamistid juba Alžeeria piiri lähedal asuva linna maha jätnud.
Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius ütles, et Prantsusmaa kavatseb Malist kiiresti lahkuda ja operatsiooni peavad üle võtma Aafrika riigid.
Kuid abiorganisatsioonid ütlevad, et sõjalisele edule keskendumine on toonud kaasa ebakindluse ning hirmu toidupuuduse ja põua ees, mis võivad nõuda miljonite inimeste elu.
Palved kasvatada Malis humanitaarabiks ettenähtud summat on olnud seni tulutud. ÜRO Bamoko humanitaarasjade koordinatsioonibüroo juht Fernando Arroyo ütles, et rahapuuduse tõttu on tegu peaaegu võimatu missioniga.
"Peamiseks mureks on juurdepääs. Erti riigi põhjaaladele ja paikadesse, mis hiljuti taas valitsuse kontrolli alla toodi," ütles Arroyo.
Islamiäärmuslaste kätte langenud Põhja-Malist on viimase kümne kuu jooksul põgenenud umbes 370 000 inimest, neist 230 000 Lõuna-Malisse ja 140 000 naaberriikide Burkina Faso, Nigeri ja Mauritaania aladele. Alates lääneriikide interventsiooni algusest on oma kodudest lahkunud veel umbes 25 000 inimest.
Riiki jäänud liikusid enamasti suurematesse linnadesse nagu Segou ja Mopti. Maailma ühes vaeseimas riigis Malis võib taoline inimeste liikumine kaasa tuua aga tõsiseid probleeme.
"Inimesed on raskustes, et ots otsaga kokku tulla," ütles kohaliku abiorganisatsiooni Coreni juht Sadou Maiga. Globaalne heategevusrühmitus Plan International kavatseb alustada abi andmist umbes 50 000 Mali perekonnale.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametkonna (UNHCR) andmetel on Mali pealinna Bamakosse põgenenud umbes 50 000 inimest, enamusel neist kaasas vaid asjad, mida nad jaksasid kanda.
Kuue lapse ema 40-aastane Aissata Yattara on oma koju elama lasknud juba 15 sugulast, kes viimase aasta jooksul Timbuktust ja mujalt põhjast on linna põgenenud. "Nad on perekond, ma ei saa neid hüljata," ütles ta.
Tema väikene kahetoaline äärelinna korter, kust reovesi jookseb ära mööda vihmaveetorusid ja elektrivool kõigub, on muudetud justkui varjupaigaks. Kogu põrand on madratsitega kaetud.
Pikka kasvu ja hea huumorisoonega Yattara tuleb lisakoormusega toime. Naine siiski nendib, et abi oleks vaja ja see ei paista kuskilt tulevat. "Elu ei olnud enne kerge. Nüüd toetan ma nii paljusid, kuid endiselt ei toeta keegi meid," ütles ta.
Põhjas elavad inimesed seisavad ÜRO andmetel silmitsi aga veelgi raskemate tingimustega.
"Humanitaarolukord põhjas halvendab turvaolusid väga kiiresti. Samuti mängib suurt rolli toidupuudus," ütles Arroyo.
Toiduvarusid napib Põhja-Malis aastaringselt, kuid äärmuslaste pealetung eelmisel aastal ja hiljutine sõjaline interventsioon on olukorda sedavõrd halvendanud, et Arroyo sõnul muutuvad riigi põhjaalad peagi elamiskõlbmatuks.
Maailma toiduprogrammi (WFP) sõnul kannatab 2011 aasta põua ja värske konflikti põhjustatud toidupuuduse all ligi 1.2 miljonit malilast. "Toit lihtsalt ei jõua poodidesse," ütles WFP esindaja.
