MI5 kartis, et Agatha Christie paljastas Enigma koodimurdjate saladuse

Tuntud kriminaallugude autor Agatha Christie sattus ise enda loodud müsteeriumi keskele, kui Suurbritannia sisevastuluure- ja julgeolekuteenistus MI5 hakkas teda kahtlustama brittide ühe suurema Teise maailmasõja aegse saladuse paljastamises oma raamatus.

MI5 sattus paanikasse pärast Christie romaani „N or M?“ („N või M?“) ilmumist 1941. aastal. Selles esines tegelaskuju nimega "major Bletchley", mis näis paljastavat koodimurdmiskeskuse Bletchley Parki olemasolu, vahendab Daily Mail.

Christie oli juhtiva koodimurdja Alfred Dilwyn Knoxi lähedane sõber, mistõttu oli salateenistus arvatava äraandmise pärast väga mures.

Romaanis tegutses detektiivide duo Tommy ja Tuppence – abielupaar Thomas ja Prudence Beresford – kes jahtisid kartmatult Saksa spioone Suurbritannias.

Raamatus kohtasid nad vana India armee majorit Bletchleyt, kes väitis, et teab kõike, mis tegelikult sõjas toimub.

MI5 uskus, et tegelaskuju teadmised sõja käigu kohta põhinevad Bletchley koodimurdjate teadmistel sakslaste plaanide kohta.

Buckinghamshire'is Bletchley Parkis baseerunud koodimurdjad olid lahti murdnud Saksa koodimasina Enigma šifri, mis võimaldas brittidel sakslaste sõnumeid lugeda.

Sakslased uskusid, et Enigma kood on täiesti murdmatu, nii et oli elutähtis kindlustada, et vaid väga vähesed inimesed teaksid, mis Bletchleys toimub.

Christie' romaane müüdi tol ajal kümneid tuhandeid eksemplare ning MI5 pidi kindlasti teada saama, mida ta teadis. Kuulati üle Knox, kes kinnitas, et naine ei saa kuidagi midagi Enigmast teada.

Uurijad kartsid, et kui nad Christie't küsitlevad, võib asi välja tulla, niisiis nõustus Knox ise kirjanikuga rääkima.

Knox pidi olema oma sõnades väga ettevaatlik, et vältida millegi soovimatut avaldamist. Ta kutsus Christie' oma koju Buckinghamshire'i.

Tee ja küpsiste juures küsis Knox Christie'lt, miks oli ta valinud oma tegelaskuju nimeks major Bletchley. Naine vastas: „Bletchley? Mu kallis, ma jäin sinna kunagi toppama teel rongiga Oxfordist Londonisse ja maksin kätte, andes selle nime ühele oma kõige vähem armastusväärsele tegelasele.“

Paistis, et MI5 oli ilmaasjata paanitsenud.

Ülaltoodud lugu võib lugeda värskest raamatust „The Codebreakers of Station X“ („Jaama X koodimurdjad“).