Esmaspäeval ajalehes Sydsvenskan avaldatud kirjas puudutab Reepalu tema vastu viimastel aastatel esitatud antisemitismisüüdistusi, mis kutsusid esile USA presidendi Barack Obama antisemitismialase eriesindaja Hannah Rosenthali külaskäigu, vahendab The Local.

„Minu poolt halvasti valitud fraase tõlgendati valesti ning pöörati sügavalt solvavateks avaldusteks minu uskumuste kohta,“ kirjutas Reepalu esmaspäeval. Reepalu tollane personaliülem ütles, et Rosenthal oli kavatsenud linna külastada juba enne nende avalduste tegemist.

Reepalu kasutas ka juhust ning vaatas tagasi kogu oma ametiajale Malmö omavalitsuse juhina ning kirjutas probleemidest, millega linn silmitsi seisab.

„Tööstuse surm ja äritegevuse lahkumine tähendasid seda, et omavalitsus oli jõudnud hiiglasliku 22-protsendise töötustasemeni,“ kirjutas Reepalu 1990. aastate algusest, kui sotsiaaldemokraadid Malmös võimule tulid.

Loetledes väljakutseid, millega ta silmitsi seisis, kirjutas Reepalu, et eelmine linnavalitsus jättis talle Rootsi munitsipaalpoliitika ajaloo suurima eelarvepuudujäägi – 1,3 miljardit Rootsi krooni (151 miljonit eurot).

Reepalu otsustas keskenduda Chalmersi tehnikakõrgkooli professori Åke E. Anderssoni visioonile K-ühiskonnast, mille peamised märksõnad on teadmised, loovad ressursid, kommunikatsioonisüsteem, kultuuriline kapital (rootsi keeles k-ga algavad sõnad: kunskaper, kreativa resurser, kommunikationssystem, kulturellt kapital).

„Selle asemel, et Malmö oleks meeleheitlikult püüdnud linna tööliste jaoks ligi meelitada suurt küpset tööstust, mis on üsna mõttetu jaht mineviku väärtuste maiguga, tahtsin mina keskenduda heaolu tekitavatele K-dele,“ ütles Reepalu.

Reepalu kritiseeris tollast Rootsi peaministrit ja parteikaaslast Göran Perssonit selle eest, et viimane ei aidanud muuta Malmö kõrgkooli ülikooliks. Lisaks sellele aitas Perssoni valitsus Malmöd liiga vähe ka suurte investeeringute juures ühistransporti.

Reepalu sõnul vajab linn nüüd enne 2014. aastal toimuvaid valimisi uut juhti. Reepalu lubas, et ei lahku poliitikast täielikult, kuid kavatseb asendada 80-tunnise töönädala normaalse töögraafikuga ja veeta rohkem aega oma lapselapsega.

Reepalu on sündinud 1943. aasta 11. oktoobril Nõval, kust perekond 1944. aasta augustis lähenevate Nõukogude vägede eest paadiga Rootsi põgenes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena