Liisa Pakosta: tugispetsialistide süsteem on Eestis segane
Riigikogu liige Liisa Pakosta leiab, et maksumaksjatele on oluliselt odavam ülal pidada sellist haridussüsteemi, kus iga laps leiab võimetekohast tegevust ning arendust ning varasele märkamisele ning toele tuleb panustada kõige enam.
Pakosta viitab oma ajaveebi postituses soomlastele, kes on välja arvutanud, et üksainus ühiskonnas tõrjutuks jäänud noor läheb ühiskonnale maksma 2 miljonit eurot.
Rahvusvaheliselt on välja arvutatud, et rahakulutuste efektiivsus laste haridusteel on pöördvõrdelised lapse vanusega – väikese lapse peale kulutatud eurost on kõigile kõige rohkem kasu ja hilisteismeliste peale võib valada juba terve varanduse, ent muudatusi esile kutsuda on juba oluliselt keerulisem.
Pakosta sõnul on uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärgiks astuda sammuke lähemale Põhjamaade süsteemile, kus tuge ja järeleaitamist saavad kõik lapsed eesmärgiga saada võimalikult iseseisvaks ja targaks tööinimeseks.
"Erinevate spetsialistide abi vajab laps ammu enne kooli, sest siis on nende tööl kõige suurem efekt," kirjutas Pakosta. "Tugipersonalist ja erivajadustega laste ettevalmistamisest tuleb seega hakata rääkima juba pooleteistaastastest sõimerühmadest alates."
Peretoetustest ilma
Riigikogu liige tõdes, et kahjuks on meil ka lapsi, kes erinevatel põhjustel ei jõua imikueas perearstigi pidevale jälgimisele. Hiljemalt aasta enne esimesse klassi minemist peaks olema teada, kas laps vajab põhikoolis täiendavat abi, millise õppekava järgi tal sobiks kõige paremini alustada ja milliseid ettevalmistusi peaks kool tegema lapse vastuvõtmiseks.
Ta teeb taas ettepaneku kaaluda Soomes ja teisteski riikides äraproovitud süsteemi ülevõtmist ehk teisisõnu – kui laps pole perearstile jõudnud näiteks pooleaastaselt, siis katkeb vanemahüvitise maksmine automaatselt, ning kui spetsialistide komisjon pole lapsega saanud piisavalt vara enne kooli algust tutvuda, siis katkestatakse peretoetuste maksmine.
Põhjanaabrid kinnitavad, et nõnda selgelt leitaksegi üles suurem osa neid, kes muidu ehk õigeaegselt abita jääks.
Süsteem on üsna segane
Pakosta nentis samas, et Eestis kehtiv süsteem on hetkel segane. "Mõnes koolis valmistab abiõpetajalapsi olümpiaadideks ette, teisal abistab nägemispuudega või aktiivsushäiregalast, kolmandas koolis puudus sootuks ja neljandas hoopis koristas," loetles ta.
"Logopeedid,sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja teised töötajad – üle Eesti on olnudnäha väga erinevat mehitatuse taset, ehkki seaduses on neist mokaotsast juttujuba pikka aega. Ent kus inimene oli tööl, tööst ega lastest puudust poletulnud," kirjutas Pakosta.
