Riigikogu valimistel avatud valimisnimekirjade kehtestamise küsimuses jäi valitsus erapooletuks

Valitsus ei võtnud tänasel istungil seisukohta, kas toetada või mitte Tõnis Lukase eelnõu, mis tooks riigikogu valimistel kaasa kompensatsioonimandaatide jagamise vastavalt saadud häälte protsendile, mitte asukohale valimisnimekirjas.

Valitsus teatas, et kehtiva õiguse järgi saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kelle antud häälte arv on vähemalt viis protsenti lihtkvoodist. Eelnõu kohaselt saaks kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud.

Justiitsministeerium leiab, et riigikogu valimisi põhimõtteliselt mõjutavaid küsimusi tuleks arutada laiemas ringis. Samuti märgib justiitsministeerium, et eelnõu seletuskirjas on esitatud vaid avatud nimekirjade võimalikud positiivsed tulemid ning märkimata on võimalikud muud mõjud. Seetõttu vajab eelnõu lisaks põhjalikumale sisulisele debatile ka detailsemat mõjuanalüüsi.

Lukase seadusemuudatust jäi peale tema lahkumist Eesti Rahva Muuseumi juhiks riigikokku kaitsma tema kolleeg Andres Herkel, kes põhjendas seda oma blogis järgnevalt. "Minnes üle avatud nimekirjadele, õnnestub meil kaotada inimestes see umbusk, et riigikogu koosseis otsustatakse kusagil parteikontoris suletud uste taga. On mõistlik viia avatud nimekirjade põhimõte sisse kõigepealt riigikogu valimise seadusesse, nagu siinkohal on ette pandud. Ja kui me tahame olla järjekindlad, siis kindlasti tuleb vaadata ka kohalike valimiste seadust, eeskätt Tallinna puhul," kirjutas Herkel.