Droonivastased häirisid CIA direktorikandidaadi kuulamist USA senatis
USA droonirünnakute vastased häirisid neljapäeval Ühendriikide senati luurekomitee avalikku istungit, kus tuli arutusele luure keskagentuuri (CIA) uueks juhiks esitatud John Brennani ametissekinnitamine.
Patsifistide rühmituse "Code Pink" liikmed hakkasid hõikuma siis, kui Brennan esimest korda sõna võttis. Pärast viiendat katkestust andis kuulamise juhataja Dianne Feinstein politseile korralduse segajad saalist välja saata ja takistada neid jälle sisenemast, teatab AFP BNS-i vahendusel.
57-aastast Brennanit peetakse USA droonioperatsioonide arhitektiks. President Barack Obama administratsioon on püüdnud neid salajas hoida, kuid seadusandjate frustratsioon teadmatuse üle ning võimalikud kohtuasjad on sundinud valitsust droonisõda avalikult kaitsma.
Brennan kinnitas neljapäevasel kuulamisel, et Ühendriigid rakendavad droone vaid vältimatute terroriohtude vastu, mitte karistusena varasemate rünnakute eest. Ta lubas korduvalt, et valitsus hakkab senati luurekomiteega rohkem teavet jagama, kuid jäi konkreetsete juhtumite osas üldsõnaliseks. Nii vastas ta küsimusele CIA droonioperatsioonide toimumispaikade kohta, et "püüab teha kõik mis võimalik" sellise nimekirja esitamiseks.
Kriitikud kujutavad Brennanit õiguslikke aspekte jalge alla tallava tundetu mehena, kes viib ellu salajast sõda, mille üle omab president tohutut võimutäiust ja ei pea aru andma kohtutele, avalikkusele ega kongressile. Inimõigusrühmituste pahameele on pälvinud al-Qaida terroristide tapmised Pakistanis, Jeemenis, Somaalias ja mujal.
Vastuolulisemaid rünnakuid toimus 2011. aasta septembris Jeemenis, kui tapeti Anwar al-Awlaki ja Samir Khan, kes olid USA kodanikud ega olnud ühegi kuriteo eest süüdistust saanud.
Demokraadist senaator Ron Wyden on kõige valjuhäälsemalt nõudnud, et valitsus selgitaks oma riigi vastu sõdivate kodanike tapmise õiguslikku tausta. Enamik USA seadusandjaid pooldab siiski droonirünnakuid vahendina võitluses äärmuslusega.
Brennan puudutas neljapäevasel istungil veel üht valusat teemat. Ta tunnistas, et pärast aastaid luuretöötajana pole ta kindel, kas vaieldavad ülekuulamismeetodid nagu simuleeritud uppumine on andnud väärtuslikku informatsiooni. Ta hiilis korduvalt mööda küsimusest, kas nn waterboarding võrdub piinamisega, kuid ütles, et see on "laiduväärt ja seda ei tohiks kunagi enam teha".
