Kuidas suhtuda raha küsivatesse inimestesse?

Elades linnas, kohtume me mõnikord inimestega, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Sageli tulevad nad meie juurde sooviga saada natukene raha. Üldiselt on võimalik eristada kahte tüüpi abivajajaid: need, kes tahavad raha õlle või viina jaoks, kuid on ka need, kes vajavad natukene raha, et midagi hamba alla saada.

Mina olen kohanud mitmeid kerjavaid inimesi, peamiselt on siiski need, kellele alkohol on muutunud eluks ja seega ei ole neil enam tööd ega ka raha, et endale ise soovitud kogust alkoholi osta. Mõnes mõttes on mul ka viinaninadest kahju, kuid neile raha andma ma küll ei kipu.  

Raskem on aga näha neid, kellel puudub raha söögi ostmiseks. Põhjuseid, miks inimesed nii madalale on langenud on mitu: tööpuudus, mõni puue, aga ka laiskus. Kõige valusam on vaadata lapsi, kes paluvad raha söögi ostmiseks, kuna kodus on vanemad, kes on joodikud ja ei pööra oma lastele tähelepanu.  

On olnud ka selliseid juhtumeid, kus inimene tuleb juurde ja palub raha, kui talle aga öelda, et ma olen valmis talle poest süüa ostma, siis ta vastab, et ta ei ole huvitatud toidust. Pole vist vaja palju mõelda, mida ta osta soovis.  

Kuidas on teie kogemused raha kerjavate inimestega ning kuidas te nendesse suhtute? Kui tihti poetate mõnele abivajajale natukene raha?