Maavanemate kaotamise plaan ei läinud riigikogus läbi, räägiti ka presidendi ameti lõpetamisest
Täna riigikogus sõna võtnud keskerakondlase Lembit Kaljuvee hinnangul on president sarnases seisus maavanematega.
„Rääkisid ja tõid näiteid (küsimus oli esitatud eelkõnelenud Tarmo Tammele – toim), et kui maavanemal raha pole, siis ka võimu pole ja nagu mõttetu mees kohapeal. Meil tegelikult on presidendiga ka niimoodi, et ta ju praktiliselt rahalist ressurssi ei kamanda, rohkem kui see bürooraha, mis tema juhtida on. Kas teil oli selle teema arutelu juures ka jutuks, et võib-olla peaks presidendi ametikoha ka ära kaotama?“ küsis Tammelt tema fraktsioonikaaslane Kaljuvee.
Tamm vastas, et seda teemat selle eelnõu juures pole arutatud.
„Mul on selline õnn olnud, et ma olen 18 aastat saanud omavalitsust juhtida ja ma olen näinud, kuidas see maavalitsuse ja maavanemate areng on toimunud. Algusaastatel olid maavanemad hästi lugupeetud inimesed, nad kutsuti igal nädal isegi vabariigi valitsuse istungitele,“ meenutas Tamm.
„Ma arvan, et iga Eesti kodanik teadis, millises maakonnas milline maavanem on ametis. Kui tänasel päeval küsida, ma arvan, et härra peaminister jääks isegi hätta, kui ta peaks lugema üles kõik IRL-i maavanemad. See näitab veel kord, kui marginaliseerunud on see amet ja pole see maavanemate süü. Nii et maavanemaid ma ei taha küll selles süüdistada, aga neid on jäetud lihtsalt ilma rahata ja ilma võimuta,“ lisas ta.
Kuigi eelnõu, millega oleks maavanemate kaotamine teoks saanud sai täna 57 vastuhäält ja selle poolt oli vaid 16 keskerakondlast ja sotsiaaldemokraat Jaan Õunapuu, siis tasub meenutada, et vähem kui aasta tagasi rääkisid maavanema institutsiooni kaotamisest ka juhtivad reformierakondlased oma riigireformi kontekstis.
Maavanema positsiooni kaotamine tuli jutuks ka pärast 2003. Aasta riigikogu valimisi, mil valitsuse moodustasid Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit. Ka toona näitasid peamist initsiatiivi üles maavalitsuse kaotamiseks Reformierakond.
